Tõlkes leitud Eesti: Eesti kirjanduse tõlkijate lood

See raamat on tõlkijatest, kes enamasti varju jäävad. Tõlkijad on eri kultuuridest, neil kõigil on oma lugu sellest, kuidas Eesti ja eesti kirjandus nendeni jõudis. Vähe on maailmas inimesi, kes suudavad vahendada oma keelde eesti kirjandust. Aga nad tunnevad eestlase keelt ja meelt ning nad armastavad eesti kirjandust. Kõik see kokku on meie kultuurilugu.

Tutvume raamatus 26 tõlkijaga. Nende hulgas on ka meie tuntud kirjanikke nagu Viivi Luik, Maimu Berg, Arvo Valton ja Andres Ehin.

Kuidas üks või teine tõlkija jõudis eesti kirjanduseni? Näiteks Cornelius Hasselblatt, kes tõlgib saksa keelde, mainib, et eesti kirjandus leidis üles tema ja sealt see kõik algaski.

Üks mõte tõlkijalt Turid Farbregdilt, kes tõlgib norra keelde. Ta kirjutab, et Eestist kirjutamine ei tohiks eesti kirjanduse tõlkijale keeruline olla. Teema on südamelähedane nii kirjutajale, kes saab rääkida oma suurest armastusest, kui ka eestlastele, keda on alati huvitanud, mida elevant neist räägib.

Veel üks näide, kuidas eesti kirjandus jõudis tõlkijani. Jouko Vanhanen, kes tõlgib soome keelde, on öelnud, et raamatud avavad meile maailma, nad vahendavad tundeid, elamusi ja veel mingit kirjanduse võlu, millest autor, lugeja ja tõlkija endale õieti arugi ei anna.

Eesti kirjandus ei jõuaks kusagile iseenesest, kui poleks pühendunud tõlkijaid. See raamat ongi sündinud soovist jäädvustada nende inimeste töid, kes on ühe väikese rahva keelt ja kirjandust nii oluliseks pidanud, et on otsustanud sellele pühenduda ja seda oma rahvale vahendada. Suur tänu neile!

Raamat sisaldab ka arvukalt fotosid.