Pax. Teekond koju

Sara Pennypackeri „Pax. Teekond koju“ on südamlik ja lootusrikas järg menukale romaanile „Pax“ (2019). 

Aasta on möödas ning poiss Peter ja rebane Pax elavad mõlemad oma elu. Peter püüab toime tulla kaotuse, süütunde ja üksindusega. Ta otsustab Vola juurest lahkuda ning ühineda Noorte Veesõdalastega, kelle eesmärgiks on tervendada veekogud ja maa sõja tagajärjel tekkinud mürkidest, et inimesed saaksid oma kodudesse tagasi kolida ja loomadel oleks ohutu veekogudest juua. 

Pax ja tema kaaslane Särts on ilmale toonud pesakonna kutsikaid ning nad püüavad neid selles ohtlikus maailmas igati kaitsta. Pax läheb otsima oma perele uut kodu, kus ei oleks inimesi ümber ning leiduks rohkem toitu. Poolel teel avastab Pax, et üks kutsikatest on talle järgnenud ning nad liiguvad koos edasi.

Kuigi Peter üritab kõigest väest vältida Paxiga kokku sattumist, siis lõpuks kohtuvad nad siiski. Mõlemad on väga rõõmsad teineteist taas nähes ning neil on tore koos aega veeta. Paxi kutsikas on jäänud nende uue kodu otsingu teekonnal aga väga haigeks ja Pax otsustab pöörduda abi saamiseks Peteri poole ning jätab oma kutsika tema hoolde.

Hoolimata Peteri esialgsest otsusest minna elama oma vanasse koju ning elada edaspidi üksinda, pääseb pisike rebasekutsikas tema südamesse ning ta otsustab koos kutsikaga Vola juurde siiski tagasi minna.

Raamat räägib paljuski kodutunde otsimisest. Liigutavalt on esile toodud seda, et kodu ei ole alati ainult paik, vaid koduks võivad olla ka inimesed sinu ümber, kes tekitavad sinus turvatunde ja annavad lootust edasi liikuda.