Joobe soundtrack

Me kõik valetame. Mõni valetab selle kohta, et on kodutööd ära teinud. Mõni valetab selle kohta, et talle maitseb pitsa. Kuid 8ndik Riho valetab selle kohta, et tal on kõik korras.

Sellest ajast, kui tema vanemad oma töökohad kaotasid, ei ole Riho elu olnud muu kui lõputu põrgu. Tema mampsi ja papsi alkoholism ja pidevad tülid hoiavad üleval pinget, mis olevat justkui imbunud korteri seintesse. Poiss peab elatuma vaid prügikastidest pudelite otsimisest ja taaskasutuspoest leitud aarete kallimalt maha müümisest, kuni tema klassvend Niko teda pudeleid korjamas näeb ja pakub talle „kiiremat ja tõhusamat“ võimalust raha teenimiseks.

Nüüd on Rihol üle ainult kaks võimalust, kas:

võtta vastu Niko pakutud ettepanek ning jätkata kõige talumisega üksi

või riskida ja rääkida tõtt.

Kõige selle virr-varri hulgas peab Riho hakkama saama sõprade poolt korraldatud pidudega, mis meenutavad talle tema korteris pesitsevat kaost. Kui palju on ta pidanud kartma, katma ja valetama selleks, et teised midagi kahtlustama ei hakkaks? Ta ei ole oma probleemidest rääkinud mitte kellelegi, isegi mitte oma parimale sõbrale Tonile, kes teda sellegipoolest kõige paremini tunneb. Kui kaua suudab ta veel seda kõike peita?

Raamatu enda vorm oli väga huvitav, kuna tekst meenutas kirjutamise poolest riimideta luuletust. Isegi, kui teksti ennast oli vähe, suutis see luua pinget, pettumust ning ka lootust, mis teevad raamatu tõsiselt huvitavaks. Sealt pole välja jäetud hetki, millele reaalsuses inimesed otsa vaadata ei taha, tõde selle kõige taga, mida enda sees hoiame. Kas vastus peitub vaikuses või ei olegi tegelikult tegemist lihtsalt vaikusega? See raamat suutis tuua välja inimlikkuse, ka siis, kui see tegelastelt puudus. Kuidas valed, suhted ning saatus meid muudab ja kujundab, kuidas kõik võib lõppeda ootamatult, ükskõik milline olukord on.

Raamat on soovitatav peamiselt noortele, kuid ka kõigile teistele, kes soovivad kuulda lugu poisist, kes õppis rääkima tõde.