Ella ja Eff Üks

Ella peadpööritavate seiklustega on juba tuttav ilmselt nii mõnigi lugeja. Sel korral viib Ella ja sõprade tee esmalt lõbusa arusaamatuse tõttu, siis aga juba süngemal põhjusel uude kooli. Kool on vanaga võrreldes nagu öö ja päev: hoone on hiigelsuur ning õpilasi tuhandete kaupa. Saatus viib nõutuna kooli ees seisva seltskonna kokku salapärase Annaga, kes oli juba esimesel koolipäeval ära eksinud ja polnud endiselt oma klassi leidnud. Seevastu oli asjaliku loomuga Anna seal omandanud terve hunniku hoopis teistsuguseid teadmisi kui muidu koolipinki nühkides.

Anna jagatud tarkuseterad kõrva taha pandud, avastab kamp uut kooli ning selles pesitsevaid omanäolisi tegelasi. Õige varsti leiab aset kohtumine ka aukartust äratava Eff Ühega, kelle kohta on sosinaid kõlanud peaaegu et raamatu esimestest lehekülgedest saati. Eff on professionaalseks vormelisõitjaks pürgiv poiss, keda peetakse selles piirkonnas justkui Il Predestinato’ks, kuigi tegelikkuses tundub ta pigem Lance Strolli maiguga tüüp olevat ning Ella klassikaaslastele erilist muljet ei avalda (Ella endaga on pisut teine lugu). Tagasihoidlikust Efist saab aga ettur oma hüperrikka isa võimumängudes, kui Ella klass on sunnitud vanemate, õpetaja pere ja Anna abil võitlema vana kooli säilimise eest.

„Ella ja Eff Üks“ on haarav lugu haridusreformist ja alaväärtustatud õpetajatööst, rikaste privileegidest, ühistranspordi hüvedest ning loomulikult ka hambahügieeni olulisusest. Vormelisõpradele võib mootorite möiretest ehk veidi väheks jääda, kuid ühe pentsiku, see-eest äärmiselt pineva masinatevahelise heitluse leiab raamatust küll. Mäng käib lõpuks ikkagi elu ja surma peale (pikka iga, Martti!), nii et pinge on pidevalt õhus ning ketrab novelliliku kulminatsiooni ja puändini.

Humoorikas raamat on algklasside lastele kindlasti vahva ja sujuv lugemine, kuid on tõtt-öelda mõnus vahepala ka täiskasvanutele – viimased hindavad vast rohkemgi kirjeldusi nagu „tsivilisatsiooni häll, teadmiste tempel ja intellektuaalse kapitali varasalv“ (lk 34-35). „Ella ja Eff Üks“ on üleüldse pungil mahlakaid fraase ning tundub, et tõlkija on teinud suurepärase töö. Julgen raamatut seega soovitada kõigile käbidele ja kändudele sõnavara rikastamiseks, niisama ajaviiteks või pisikeseks puhkuseks ahastust tekitavatest päevauudistest.

P.S. Tekstist õhkab kerget sallimatust seente suhtes, niisiis saavad seenepõlgurid veel eriti sooja südamega nautida.