Kas sa kuulsid, et mu emme suri ära?

See on raamat, mille pealkiri võib esmapilgul tunduda hirmutav. Tegelikult tervitab autor, olles 5-aastane poisipõnn, selle küsimusega oma ema matustele tulijaid. Ta on veel liiga väike, et mõista, mida surm tegelikult tähendab.

Seamas O´Reilly pärineb 11-lapselisest perest. Nende ema sureb ning vapper, aga stoiline isa jätkab laste kasvatamist. Autor kirjeldabki erinevaid seikasid oma lapsepõlvest pärast ema surma. Seda teeb ta võluvalt lobeda sulega ning mõnusa mahlaka huumoriga. Ka kõige tõsisemaid teemasid, nagu lähedase surm, tema mäletamine ja lein, käsitletakse mõnusas, võib-olla ka harjumatus huumoris. Mainitakse ka Iiri ajalugu, mis enamuses eestlastest lugejatele võib tunduda segane, aga ongi hea, kui raamat tekitab huvi ise infot juurde otsida. Oluline osa on ka katoliiklusel, aga mitte pealetükkival ja imetleval viisil. Pigem saab aimu, mis rolli mängib katoliiklus ühes tavalises Iiri peres (ehkki autori sõnul olid nad oma arvukuse ja emaga juhtunu tõttu kõike muud kui tavaline pere).

„Kas sa kuulsid, et mu emme suri ära“ on lugu ema kaotusest, lapsepõlvest Iiri külas ja suures peres, aga eelkõige on läbiv teema autori imetlus oma isa suhtes.