Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte

Armastatud inglise kirjaniku ja nobelisti Doris Lessingi (1919–2013) Aafrika-lood ilmusid esmakordselt 1951. aastal kogumikus „This Was the Old Chief’s Country“ ja kolm neist lugudest jõudis Loomingu Raamatukogu esimeses aastakäigus pealkirja all „Imerohi ei ole müüdav“ ka eesti lugejateni. Lugude aines pärineb peamiselt Lessingi lapsepõlvest, millest suurema osa veetis ta vanemate farmis Rodeesias, ja samuti tema nooruseaastatest. Doris Lessing oli 30-aastane, kui ta Londonisse elama asus, kuid Aafrika jäi nii tema südames kui ka loomingus alati väga olulisele kohale. Kogumiku lugudes visandab Lessing meisterlikult pilte Aafrika loodusest, ent veelgi hingelähedasemad on tema jaoks mustanahaliste põliselanike ja valgete koloniseerijate omavahelised suhted ning maailmavaatelised küsimused, mis avanevad lugejale ilustamatult autori tundliku ja terava pilgu läbi.
Lisaks 1957. aastal Valda Raua tõlkes ilmunud kolmele jutule, „Vana pealik Mshlanga“, „Imerohi ei ole müüdav“ ja „Leopardi-George“, on uues valimikus ka lood „Päikesetõus rohtlas“, „Väike Tembi“ ja „Talv juulikuus“, mis pole varem eesti keeles ilmunud.
Samuti leiab raamatu lõpust tõlkija Krista Kaera saatesõna „Doris Lessing ja Aafrika“.

Raamatuga kevadesse 2024/2025 (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Soovitan, ehedalt ja kaasahaaravalt kirjeldatud Aafrika eluolu. – Kersti

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Ma pole veel Aafrikas käinud, aga see raamat tekitab tahtmise minna sealse looduse ja inimestega tutvuma. Huvitav on teada saada põlisrahva kommetest ja uskumustest. – Ave K

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Autor on vaga haaravalt kujutanud Aafrika loodust. Ka nendes jutukestes naeme, et poliselanikud ja valged koloniseerijad omavahel labi ei saa. Juba lastele tehakse selgeks kudas mustanahalistesse suhtuda. Kull oleks kena, kui koik rahvad omavahel sobrad oleksid – Imbi M

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Doris Lessing oli 87. aastasena kõige vanem Nobeli autasu saanud laureaat.
Raamatust leiab kogumiku jutte, millest mitmed kirjeldavad klassierinevustest tekkinud pingeid Aafrika erinevates piirkondades. Valgete ülemvõim, mis on tekkinud peale koloniseerimist, surub kohalikud elanikud alandlikuks ja sunnib uusasukaid nimetama “käskijateks”. Keerukad ja huvitavad inimestevahelised olukorrad, klassi ja generatsioonide erinevustest tekkinud ebakõlad. Viimane lugu kogumikust oli võrreldes teistega erinev, kõige huvitavam minu jaoks. Huvitavad metafoorid ja sõnade kasutus, läbi kõigi jutustuste. Kaasahaarav lugemine. – Merike M

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ –
Soovitan, kuna:
1. D. Lessing on Nobeli auhinna laureaat.
2. Ta on maailmakirjanduse suurkuju.
3. Ta ei piirdu ühe žanriga.
4. Tema raamatud on kindlasti väärt, et neid lugeda.

Käesolevas teoses kirjeldab autor koloniaalajastu atmosfääri, Aafrika looduse ilu, kohalike elu keerukust. See raamat on ilus ja brutaalne. Järelsõnast sain teada, et kirjanik sai inspiratsiooni oma lapsepõlvest Rodeesias. – Varvara F

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Elus läbielatud kogemusi on alati huvitav ja õpetlik lugeda. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas endiselt mustanahalisted inimesed kannatajate poolel . – Triinu M

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Soovitan. Valgete ja mustade Aafrika enne II maailmasõda. Loodus, inimesed, loomad … – Eda-Tiia P

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Olen näinud filme Aafrika loodusest. Seda teksti lugedes tunnen nagu oleksin kõige selle keskel. Suurepärane elamus. – Elle P

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Lood haaravad märkamatult kaasa, köidavad tänu soojusele, millega autor suhtub inimestesse, kelle keskel ta elanud (Rodeesia).
Tegevus meist kauges Aafrikas. Ka toimumisaeg ja tingimused aastakümnete kaugusel. Autori mõistetav suhtumine nii valgete kui ka mustanahaliste põliselanike ellu suhtumisse võlub lugema. Looduse kasvamine tekitab hooti tunde, nagu oleksid ise kohal. – Piia R

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Doris Lessing on hea kirjanik ja kõiki tema raamatuid tasub lugeda. Selles raamatus on Aafrika-ainelised jutud.
Kirjanikul on Aafrikaga, eelkõige Rodeesiaga, soe suhe, kuna tema lapsepõlv ja noorus möödusid seal. Oli huvitav lugeda mustanahaliste ja valgete omavahelistest suhetest. – Esta K

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Jutukogu tõlkija Krista Kaer tutvustab-kirjeldab seda raamatut nii:
„Doris Lessingi Aafrika-juttudes on igal pool Aafrika maa, Aafrika loodus ja huvitav on see, et tema Inglismaast kirjutatud raamatutes on linn, aga mitte kunagi loodus. Loodus on ainult Aafrika oma – Aafrika värvides, lõhnades, kõiges selles. See, millega ta iga päev kokku puutus, oli Aafrika ja see Aafrika puges talle hinge ja ei läinud sealt mitte kunagi ära.” Lugegem Doris Lessingit, see on hea. – Ester L

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Mina lugesin Valda Raua tõlgitud 1957. aasta väljaannet. Lugedes eelnevaid kommentaare tahan nüüd ka Krista Kaera tõlkes proovida! Lugemine muutis mind kurvaks – jutud ei mõista otseselt kedagi hukka, sõjad on sõditud ja pahatahtlik ei ole keegi. Kuid ometi on kannatajaks pooleks maa põliselanikud (kindlasti tehti 1957. aasta tõlke jaoks ka sobiva suunitlusega valik – pean järgi vaatama kas hilisemas väljaandes on rohkem jutte). – Aet T-T

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Ülevaade Aafrika elust ja sealsetest inimestest. Valge isand (farmer) ja must põlismaalane. Nende omavahelised suhted. Lisaks Aafrika loodust. – Pia K

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Kaasahaaravad looduskirjeldused, säravatest lapsesilmadest… Köidab. Pärismaalaste nimed on raskesti hääldatavad. Ühes vanas kriminaalromaanis pöördus tegelase abikaasa ka kogu aeg tagasi Rodeesiasse. Uurisin lähemalt, mis riigiga praegu tegemist. Küllap on köitval lool oma osa ka heal tõlkel. Tasub vägagi lugemist. Nobel on antud asja eest. – Mari T

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Doris Lessing on oma lemmik. Lugude aines pärineb peamiselt Lessingi lapsepõlvest, millest veetis ta vanemate farmil Lõuna-Rodeesia (nüüd Zimbabwe). Mustanahaliste põliselanike ja valgete koloniseerijate omavahelised suhted on hingelähedased Lessingi jaoks.
Ei küll teadnud, et ta sündis Pärsias (Iran) ja pärast Rodeeris elas Londonis juba 60 aastat. – Hannele K

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Lugusid 40-50ndatest aastatest Aafrikas, täpsemalt Rodeesias. Südamlikult ja empaatiaga kirjutatud, aga ka karmid lood, ei jäta kedagi ükskõikseks. Mustade ja valgete inimeste kohtumised keset musta mandrit. Eri kultuurid, üldinimlikkus… Humoorikad, mõtlemapanevad ja väärikad lood. Üks minu lemmikraamatuid seekordsest valikust! – Tiiu V

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Lessingut lihtsalt peab lugema. Inimlast kasvatab perekond, ühiskond, loodus, maa. Eriti maa, mis paneb inimese paika. Aafrika ütles Lessingule – sa oled väike olevus keset teisi olevusi. – Mare A

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Soovitan. Head kirjeldused. Autor hindab kõrgelt inimlikke väärtusi. Lühikesed köitvad jutustused. Hea lugemine, igas loos midagi õpetlikku. – Astrid V

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Huvitav, hästi kirjutatud ning tõlgitud teos. Vahelduseks Euroopa ja Ameerika Ühendriikides baseeruvatele teostele sai Lessingu teoses lugeda Aafrika sugemetega lugusid. – Marjonella

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Sellist suurepärast kvaliteeti peab kindlasti soovitama! Doris Lessingi kirjutised on kullaprooviga. Ei saa jätta kiitmata ka tõlkijaid: Valda Raud ja Krista Kaer – tõelised professionaalid. Jutud selles raamatus on Aafrika-ainelised. Teeb väga kurvaks, kuidas inimkond ei oska hoida unikaalset ning tekitab pidevat ning parandamatut kahju. – Sirje N

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Väga meeldis. Armas ja kergelt loetav. Hästi annab edasi Aafrika kohalike suhteid sisserännanutega, põliselanike uskumusi ja kombeid. Soovitan ka teisi Lessingu raamatuid. – Külli P

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Huvitav. Väga hea oli ka saamalt kirjanikult varem loetud “Kuldne päevaraamat”. Oh-oo, kui külm Aafrikas on!?! (Lk. 17, 64, 86, 87, 108, 115) – Milvi S

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Väga realistlikud olustikukirjeldused ja detailide edasiandmine. Soovitan, sest need lood on silmaringi avavad ja panevad sageli ka uutmoodi mõtlema. – Kadri K

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Lühijuttudes kõnetas mind teravalt erinevate kultuuride põrkumine – kas me ikka peame oma tõdemusi teises kultuuriruumis läbi suruma ja mis on selle tagajärg. Väärt lugemine. – Viire

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Huvitav, et ühe kirjaniku mälestused on nii südamlikud, tõepärased ja lähevad hinge. Teksti ülesehitus ja edasiantav tekst on ehe ja äratab sümpaatiat, olenemata, et tegevused ja sündmustik ning tegelased on võõras riigis võõra kultuuriümbruses. See vist ongi see, mis eristab üht kirjanikku teisest. – Kadri M

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – Eesti rannikul ja saartel on samasugused koplid tallatud rohu ja näritud puutüvedega,– veisekoppel 1920ndatel Aafrikas valgete farmis või koplid hetkel siinsamas -… Küllap kannab see mentaliteeti, aga kas see mentaliteet ka kaugele kannab, on iseküsimus. Selline farmitamine teeb võimatuks imerohtude säilimise ja raha eest tervist osta kahjuks pole võimalik, kui rohtu pole… Doris Lessing kirjutab inimlikkusest, selle puudumise tagajärgedest ilma hetkel kehtivate eufemismideta, selle eest lugemisvara valijatele sügav tänu. 1957 oli aeg Eestis, kus võis mõelda endid pärismaalasteks ja hetkel võib mõelda selle võimaluse jätkumisest siinmail üleüldse. I`m not a robot:) or :(? – KK

Doris Lessing „Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte“ – On tunda, et Aafrika jäi Lessingu südamesse ja hinge. – Viive