Grand Hoteli fenomenaalsed naised

Rootsi. 20.sajandi esimene kümnend – aeg, kus naisest ei arvatud veel suurt midagi peale teenindava olevuse – nii kodus kui tööl. Selle viimasega oli nagu oli. Ometi on see raamat tarkadest ja võimekatest naistest. See näitab, kui nutikad võivad naised olla ja milleks on nad võimelised, kui neile vaid võimalus anda. Meestekeskses maailmas pole see praegugi hõlpus, saati siis toona. Tuletagem siinkohal meelde, et naistel polnud tol ajal isegi mitte elementaarset valimisõigust; veelgi enam- nad olid eestkostealused.

Algab teos Stocholmis asuva noobli Grand Hotelli juhatuse koosolekuga 10.detsembril 1901, kus ollakse silmitsi tõdemusega uhke hotelli vältimatust pankrotist. See on hotell, mis teenindab ka kuningakoda ja üldse kõrget koorekihti. Ollakse valmistumas Nobeli preemia tseremooniaks ja olgugi, et näiliselt on kõik uhke ja luksuslik, valitseb tegelikkuses võimetus samamoodi jätkata. Otsitakse uut juhti hotellile ja sõelale on jäänud Wilhelmina Skoghid – naine, kes juhtis edukalt omaenda kolme hotelli ja mitte ainult. Tal on palju kõrgeid tutvusi, mis omakorda osutub kasulikuks. Nii vähemalt loodetakse, ehkki loomulikult kahtleb mõni juhatuse liige (kõik mehed), kas naine ikka on selleks võimeline.

Nii algab teekond uhke hotelli veel uhkemaks muutmiseks. Muutjaks võimekas naine oma töötajaskonnaga. See pole ainult ühe naise lugu. Ilmselgelt on tegemist arenguromaaniga väga mitmes plaanis. See on ka ühe sõpruskonna arengulugu. Sõpruskonna, mis saab alguse samas hotellis. Samuti on see üksikisikute arengulugu ja seegi pole veel kõik. Liine on mitu ja nõnda näidatakse osavalt kogu ühiskonna arengut. Raamatust leiab nalja ja naeru, aga ka kurbust ja pisaraid. Avalikuks tuleb ka saladusi.

See on põnev lugemine, kus saab teada muudki huvitavat nimetatud ajajärgust. On muutuste aeg. Raamatul on ka järg “Luksuskaubamaja sõpruskond”.