Eksinud

Kui klassiekskursioon Ida-Virumaal muutub nelja lapse jaoks „ellujäämiskursuseks“, peavad nad mängu panema kogu oma osavuse, julguse ja teadmised, et end päästa. Kuidas peaksid nad ohtlikus olukorras käituma, et aidata ennast ja oma kaaslasi? Mida teha, kui abi ei ole kuskilt loota? Nende küsimustega seisavad raamatus „Eksinud“ silmitsi neli 5. klassi õpilast, kes väljasõidu ajal õpetaja ja klassikaaslaste juurest märkamatult lahkuvad ning omapäi seiklema hakkavad. Kaks tüdrukut ja kaks poissi tüdinevad õpetaja targast jutust ning otsustavad omal käel ümbrust uurida, kuid Teise maailmasõja aegsetes lahingupaikades luusides satuvad nad seiklustesse, milleks nad tegelikult valmis ei ole.

Jutustus on päris põnev ja paneb tegelastele kaasa elama. Täitsa huvitav on lugeda, kuidas erinevad tegelased suhtuvad samasse olukorda ja nii mõnigi lugeja kindlasti tunneb nendes tegelaskujudes ära ka iseenda. See sunnib tahtmatult järele mõtlema, mismoodi me ise reageeriksime sarnases olukorras. Sündmuste kirjeldus on kaasahaarav ja ladus, piisavalt lihtne keelekasutus teeb noorte jaoks lugemise mõnusaks. Tegelaste kõnes leidub ka mõni pisut mahlakam väljend, mis lisab loole realismi, kuid õnneks ei ole autor nendega liialdanud ning need on siiski leebemat sorti.

Eriti tore on see, et sellest raamatust saab lugeja endale ka mõne n-ö ellujäämisnipi kõrva taha panna. Üks peategelastest on poiss, kes on koos sõjaväelasest isaga käinud tõelistel ellujäämiskursustel ja tänu kellele saavad eksinud lapsed kasutada teadmisi, mis annavad neile parema võimaluse külmas kevadöös vastu pidada.

Raamatu meeleolu on üldiselt reibas ja asjalik, kohati isegi päris lõbus, seega ei ole tegemist masendava looga, kuid vahepeal võtavad sündmused üsnagi tõsise pöörde. Iga lugeja võib aga raamatust kaasa võtta just seda, mis talle sobib: kes huumori, kes õpetussõnad, kes lihtsalt seikluste põnevuse. Nagu öeldud, käivad raamatu peategelased 5. klassis ja seetõttu võiks jutustus paeluda eelkõige 4.-­6. klassi õpilasi.