Eesti teater. Nõudmiseni: Kalju Haani ja Urmas Oti vestlused

Raamat on ilmunud Kalju Haani 75. sünnipäeva puhul ja Urmas Oti mälestuseks. Tegemist on Kalju Haani ja Urmas Oti vestluste lindistustega, mis on hiljem raamatuks vormistatud.

Kui Urmas Oti enamiku raamatute aluseks on tema televisioonis tehtud intervjuud, siis vestlus Kalju Haaniga ei ole teles olnud: nende jutuajamiste eesmärgiks oligi välja anda raamat. See ilmus küll pärast Urmas Oti surma Teatri- ja Muusikamuuseumi eestvedamisel.

Vestlusest saame teada nii mõndagi seni varjul olnud teatriinimeste kohta. Kõigepealt Tartu teatrielust 1960. aastatel ja sellele järgneb kultuuri- ja teatrielu Tallinnas. Kuigi vestluse all olevate tegelaste galerii on suur, on raamatu kesksed kangelased Voldemar Panso ja Mikk Mikiver, kelle mõlema juures teatris on Kalju Haan olnud kirjandusala juhataja, Mikiveriga ka sõber.

Raamat on mosaiikne meenutus, kus läbisegi on suured ja väikesed, kõrvalised ja tähtsamad seigad ning inimesed. Jutu taustal kujuneb välja suurem ja siduvam pilt ja teksti taga võib aimata ka ütlemata jätmisi. Tuumakamad osad on 1960. aastate Tartu osa ja Draamateatrit puudutav.

Kuna intervjuu kui vorm on fragmentaarne, tuleb käsitletava aja mõistmiseks kasuks lugeja isiklik kogemus selle aja teatri- ja kultuurielust. Saab oma mõtteid ja meenutusi passitada raamatust loetuga.

Lugemise juures on ilmekalt tunda ikka Oti söakat küsitlusstiili ja Haani delikaatset, üldiselt heatahtlikku rääkimisstiili. Dialoogid on nii hästi raamatusse vormistatud, et lugedes võib kuulda mõlema mehe vestlust lausa ehedal kujul.

Loetusse süvenemiseks ja paremaks mõistmiseks on raamat varustatud hulga joonealuste märkustega isikute kohta.

Kultuuri- ja teatrilooliselt on tegemist väga huvitava lugemisega. On ju Kalju Haan seisnud väga pikalt eesti teatrielu keskel. Palju jätab ta ka ütlemata, kuigi Ott on terav küsija.

Raamatut illustreerivad Tõnu Tormise lavastatud fotod Kalju Haanist Draamateatri interjööris ning teatrimuuseumi ja Kalju Haani erakogu fotod. Teda ennast ei ole kahjuks väga palju fotodel, kuid on üks väga ilmekas foto erakogust (lk. 37), mida võiks pealkirjastada „Flirt“. Kellel on raamat käes, vaadake. Tõeline mängu ilu.

Eesti teatrist veel:

• Allan Vurma. Mati Palm: slancio della voce, Eesti Teatriliit, 2012
• Jaan Tooming. Religioossed motiivid minu loomingus. Eesti Teatriliit, 2011
• Rait Avestik. Sulev Luik. Tänapäev, 2011
• Eike Värk. Helend Peep roosiokkalisel teatriteel. Tänapäev, 2011
• Kandiline Kaarel Ird: dokumente ja kommentaare. Eesti Teatriliit, 2009
• Ants Järv. Väliseesti teater: väliseestlaste seltsi- ja teatritegevuse põhijooni. Vanemuise Seltsi Kirjastus, 2009