1000-aastane kuningriik

Raamatu peategelane Ulv Palnatoke satub orjaks viikingilaeva Meremadu pardale. Aasta on 937 ning Ulv oma loomu poolest kõige sobimatum olemaks kellegi ori. Ta on ninakas, riiakas ning usub ülbelt, et pole orjaks loodud. Karmide ja kannatamatute viikingite keskel saab Ulv oma riiaka loomuse tõttu kannatada ning kogub ka vihavaenlasi. Teos kirjeldab karmi viikingite elu, ohtralt põnevaid võitlusstseene, pidutsemist, ning võimuahnete kuningate ja jarlide keerulisi poliitiliste eesmärkidega suhteid. Just need viimased valmistavad sageli kannatamatule Ulvile peavalu. Tasapisi aga saab noormees teada oma tegeliku päritolu, mis kohati muudab tema elu veelgi keerulisemaks. Kõige selle karmi elu kirjelduse tasakaalustamiseks jagub teosesse ka mõnusat huumorit.

“1000-aastane kuningriik” on kirjutatud tagasivaatavalt, kus vanas eas Ulv meenutab oma noorusaegu, samas ausalt tunnistades, et oli tollal naiivne poisike. Palju mainitakse raamatus just saatuse rolli ning kohati tõesti tundub, et Ulvi elutee oleks kellegi kõrgema poolt paika pandud. Raamatu kirjutamisel on tehtud tehtud põhjalikku eeltööd ning seega võib lugeja selle kaudu saada päris hea ettekujutuse viikingite elust-olust. Kristlust peeti imelikuks uskumuseks (ka Ulv väljendab selles osas oma arvamust küllaltki värvikalt) ning aukohal olid eelkõige viikingite jumalad nagu Odin, Freya ja Thor.

Tegemist on põneva seiklusromaaniga, mis on viikingi-sarja esimene osa. Eesti keeles ilmus sel aastal ka teine osa “Kuningapere”, kus Ulvi seiklused jätkuvad.