Kummi-Tarzan ja teised

Olla Ivan Olsen on väga raske ja üldsegi mitte lõbus. Ivan Olsen on naljakas ainult teiste jaoks, kui tal pükse märjutatakse ja teda kempsu kinni pannakse. Suured poisid oskavad suitsetada ja kaugele sülitada. Nad on pikad ja neid on väga palju. Ivani on ainult üks ja muskleid tal pole, seega peab ta olema rahul igapäevase nahatäiega. Kuid Ivani isa pole oma pojaga sugugi rahul. Ta sooviks endale poega, kes poleks nannipunn ja oskaks puude otsas ronida nagu Tarzan. Ka Ivan tahaks endale suuri muskleid, jõudu kaugele sülitada ja ise suuri poisse kempsu kinni panna ning üldsegi mitte nannipunn olla.

Ivani soov saab täidetud, kuid seda ainult üheks päevaks. Vaid selle ainsa päeva jooksul oskab Ivan kaugele sülitada, paneb suured poisid koos kekaõpsiga kempsu kinni, ütleb oma isale nannipunn ja istutab ta puu otsa, õpib jalgrattaga sõitma ja jalgpalli mängima. See on tema elu kõige tähelepanuväärsem päev. Järgmisel päeval on ta aga jälle tavaline Ivan, hüüdnimega Kummi-Tarzan.

Värvika ja julge keelekasutusega Taani kirjanik Ole Lund Kirkegaard annab oma raamatutes sõna lastele ning peegeldab täiskasvanute ja laste omavahelisi suhteid võrdse kohtlemise fookuses. „Kummi-Tarzani“ kõige paremas mõttes lapsesõbralik stiil ja heatahtlik huumor panevad pisarateni naerma igas eas lugeja, olgu tal vanuseks ühe- või kahekohaline arv.