Sinivant

See raamat on siiras, helge, lihtne ja soe! Tegelasteks on siin loomalapsed: elevandipoeg Sinivant, jänesetüdruk Betti, ninasarvikutüdruk Aretta, kaamelipoeg Kurt. Raamatus on kokku kümme lugu.

Esimestest loetud ridadest valdas mind soe, turvaline tunne. Hästi südamlikult räägitakse lapsele tuttavatest teemadest ja probleemidest. Tegelased on asetatud olukordadesse, kus raamatut lugev (või selle ette lugemist kuulav) laps saab end tegelastega samastuda. Seigad on elulised ja inimlikud.

Mõned tüüpilised olukorrad, mis peredes ette võivad tulla: vanemad peavad tööl käima ja laps peab seetõttu minema lasteaeda. Lapsele (antud loos Sinivandile) on see võõras olukord ja ta ei taha sinna minna. Aga juba esimesel päeval leiab ta uued sõbrad ja saab aru, et lasteaias on tore.

Lugu „Sinivant läheb lasteaeda“ hajutab väikelapse hirme, sisendades talle julgust.

Lugu „Sinivant poes“ räägib sellest, kuidas lahenes konfliktne olukord poes, kui väike ahvitüdruk täiest kõrist karjus ja šokolaadikarpi nõudis. Lugu „Sinivant ja väike tigu“ räägib sellest, kui oluline on märgata endast väiksemaid ja kaitsetumaid. Veel saame lugeda, kuidas Sinivant kuulab muinasjuttu, joonistab, läheb lasteaiakaaslastega parki mängima, põeb läbi tuulerõuged, on mardisant, otsib oma punast puuhobukest ja võtab osa toredast kahepäevasest sõbra sünnipäevast.

Varem on ilmunud eraldi raamatutena kolm lugu: „Sinivant läheb lasteaeda“ 2014. a ja kordustrükk 2016. a, „Sinivant kuulab unejuttu“ 2016. a ja „Sinivant joonistab“ 2017. a. Need on lastele väga meeldinud. Lood Sinivandist on mõnusad ja kaasahaaravad, neid võiks veelgi juurde ilmuda! Catherine Zaripi loodud illustratsioonid on fantaasiaküllased ja meeleolukad.