Tinderikooma

“Tinderikooma” on noorte keskel arenev hoogne lugu, mis haarab kaasa juba esimesest lausest: “Fakkjee, ma olen üliõpilane!“ (lk 7).

Ülikoolis õppimist alustav Mari Johanna püüab paaniliselt endale kaaslast leida. Kiita pole ta suhtlusoskus ja enesehinnang, veel hullemaks teeb asja ärevushäire. Kui esimene armastus ka alt veab, on tulemuseks suhtekatastroof. Loosse põimub veel teinegi liin – Mari Johanna vanemad. Kui ühe pereliikme elus toimub kardinaalne muutus, mõjutab see ka ülejäänud peret. Mida teha, et pere ei laguneks?

Miks on raamatu pealkiri “Tinderikooma”? Sest peategelane Mari Johanna otsib oma suurimale probleemile lahendust just Tinderi keskkonnast. Seega, kui tahad teada, mis seisund on „tinderikooma“ ja kuidas seda ravida – loe! Võib-olla leiad tegelaste hulgast ennast või oma sõpru-tuttavaid. Mari Johanna sekeldused tuletavad meelde, et muredele on olemas lahendused. Tuleb neile lihtsalt otsa vaadata ja nendega tegeleda. Loodetavasti kõik lugejad teavad juba seda tõde: „Mina ei pea vastutama teiste inimeste ootuste pärast enda suhtes. Teiste inimeste ootused on nende ootused ja mul ei ole kohustust neid täita.“ (lk 159).

„Kuna hommikusöögi olin vahele jätnud ja külmakapp oli ahvatlevat manti täis, arvasin, et on paras aeg vannitoapeegli ees arengut kontrollida. Tulemused pidid ju motti juurde andma. Vaatasin ennast ühe külje pealt ja siis eest, ja seejärel teise külje pealt. Kurat küll, nagu ma polekski juba hommikust peale dieedil olnud?! Nägin välja täpselt samasugune nagu eile.“ (lk 44).

Mõnus tempokas lugemine, vaimukas, ülevoolavalt emotsionaalne ja täis pikitud noortepärast slängi (pidin aeg-ajalt lausa guugeldama – stõuner, camel toe…)