Seitse aastat meie vahel

Mis saaks siis, kui su korter suudaks ajas liikuda ja sa kohtaksid kedagi, kes elab sinu minevikus? Mitte lihtsalt minevikus, vaid täpselt seitse aastat tagasi.

Raamatu peategelane Clementine pärib oma armastatud tädilt Manhattani korteri. Ühel päeval pärast pikka tööpäeva koju jõudes avastab ta köögist võõra mehe. Lõunaosariikide aktsendiga Iwan, kellel on anne valmistada unustamatuid sidrunipirukaid ja kes unistab päris oma restoranist. Mees oli korteri Clementine’i tädilt suveks üürinud ja nii see lugu pihta hakkab.

Esialgu on Clementine jahmunud ning segaduses ja peab seda julmaks naljaks, sest tema tädi pole ju enam elus. Kuni talle meenuvad vestlused lahkunud tädiga, kes rääkis alati, et sellel korteril on võime ajas rännata.

Alguse saab eriline armastuslugu. Mees elab minevikus, Clementine seitse aastat hiljem ning nende teed pole seni ristunud. Lõppude lõpuks pole armastus kunagi aja, vaid ajastuse küsimus.

Kuigi isiklikult ei ole ma kõige suurem armastusromaanide lugeja, siis see raamat üllatas mind meeldivalt. See on lugu inimestest, kes tulevad toime kaotuse, leina, ambitsioonide ja uuesti alustamise hirmuga. Lugedes tekkis tunne, nagu vaataks üht väga head ja südamlikku romantikafilmi. Hea suveraamat, aga miks mitte kätte võtta pimedamal ajal, kui just ehk vajaks enda ümber natuke maagiat ja armastust…