Pilla-palla muinasjutud

Väljas sajab kevadvihmake ja väike Tiina on toas. Nii nagu paljud lapsed tutvuvad esimeste raamatutega omaenda koduste raamaturiiulite kaudu, avastab ka Tiina, et tema omaski on küllaga, mida lugeda. Raamatud tõmbavad ta endasse, kuid seal leiduvad maailmad on ehmatusi täis, sest tuntud muinasjututegelased elavad hoopis teistmoodi. Punamütsikese vanaema on oma lapselapse ära söönud! Saabastega Kassil ei ole saapaid! Ta tantsib oma külmunud käppadel Tuhkatriinu kingades! Muinasjutukangelased on õnnetud ja paluvad Tiinat endile appi. Väike Tiina võtab tolmulapi, koristab riiulid ja paneb raamatud tagasi korda. Sel moel saab kõik muinasmaailmades jälle endiseks.

Töökad lapsed on tublid lapsed ja veel tublimad on need, kes teisi aitavad. Igaüks saab kedagi aidata, igaühel on võime olla kasulik ning isegi väikesest inimesest võib sõltuda terve maailm – kellegi oma kindlasti. See lühike muinaslugu ei ole moraliseeriv ja korralekutsuv, vaid ennekõike inspireeriv. Väike laps on sama tähtis ja oluline kui suur inimene. Tal on võime ja suutlikkus muuta halba heaks, näha asju teistmoodi ja küsida, kas korralagedus maailmas on õige ja kas seda tuleks muuta.

Raamatu võrdväärne komponent jutu kõrval on illustraatori pildid. Läti illustraatori Gusts Linkevičsi detailiderohked pildid kõnetavad igas vanuses lugejat ning pakuvad võimalusi mõelda välja kasvõi omaenda muinasjutt.