Liiga palju raamatuid

Teoses „Liiga palju raamatuid“ arutleb Gabriel Zaid raamatute, lugemise, kirjanduse ja raamatutööstuse üle. Zaidi mõtisklused viivad meid Sokratesest, kes muide eelistas suhtlemist lugemisele, nüüdisaegse raamatukultuuri ja lugemisharjumusteni. Paljusid oma arutelusid illustreerib Zaid statistikaga, mis ei mõju sugugi kuiva numbrite jadana, vaid aitavad tema mõtteid hoopis paremini avada.

Tänapäeval, mil inimeste tähelepanu on pideva surve all ja killustunud erinevate meediumite vahel, on lugemise roll ja selle tähendus ühiskonnas muutunud eriti huvitavaks teemaks. Zaid mainib korduvalt, et raamatuid kirjutatakse rohkem, kui neid jõutakse lugeda, aga vaatamata sellele säilitab ta optimismi ning nendib, et isegi kui raamatut loeb vaid paar tuhat inimest, kes sellest huvituvad, on see juba oma eesmärgi täitnud.

Selles teoses võivad ennast ära tunda näiteks need, kelle raamaturiiulid on täis raamatuid, mida nad alles kunagi lugeda tahavad. „Liiga palju raamatuid” tuletab meelde, et lugemine ei pea olema võistlus, kus oluline on võimalikult suur loetud raamatute arv: olulisem on see, mida me raamatutest endaga kaasa võtame ja kuidas see meid mõjutab.

Tegemist on originaalse ja mõtlemapaneva teosega, mis on küll üle paarikümne aasta vana, aga selle arutlused on ajaga suurepäraselt kaasas käinud ning jätkuvalt relevantsed. Raamatu peatükid on sisutihedad, aga tänu autori ladusale stiilile ei mõju tekst koormavana.