Olla Armani

See on esimene pilguheit moelooja kiivalt kaitstud ja varjatud maailma. Autor toob meieni loo sellest, kuidas väikelinnast ja vaesest perest pärit poisist kujuneb õnneliku saatuse tahtel tuntud ja tunnustatud moelooja, kelle loomingut imetletakse ja ihaldatakse kogu maailmas. Kirjutatakse tema suhtest ruumi, arhitektuuri, kino ja eluga. Raamat mehest, kes on LEGEND juba oma elu ajal.

Giorgio Armani on Itaalia moelooja, kelle edulugu on lausa uskumatu, peaaegu kõik tema ettevõtmised on õnnestunud. Alguses tahtis ta saada arstiks, kuid peale sõjaväge ta loobus meditsiiniõpingutest. Esialgu sai ta tööd Milano kaubamajas vaateakende kujundajana, siis meesteriiete osakonna varustajana, hiljem töötas ta Nino Cerruti moemajas meesterõivaste projekteerijana ning peale seda hakkas ta vabakutseliseks, tehes edasi koostööd Cerruti ja mitmete teiste moemajadega. 1974. aastal asutas ta koos oma elu armastuse Sergio Galeottiga ettevõtte Giorgio Armani S.p.A., millega hiljem liitus ka tema õde Rosanna Armani. Sergio vastutas mänedžmendi ja Giorgio loomingulise poole eest. Eriti tuntud on tema meesterõivad, kuid tema kollektsioonide hulka kuuluvad ka Armani Exchange, Armani Jeans, Armani Casa, Armani Junior, Emporio Armani, Armani Collezioni, Giorgio Armani, Armani Privé ja Armani Cosmetics. Armani lemmikvärvideks on alati olnud beež ja hall.

Just Armani oli see, kes tõi Itaalia kui moeriigi maailmakaardile ja esimene moelooja, kes keelustas alakaalulised modellid. Ta on võitnud lugematuid auhindu ja saanud teaduslikke aukraade. Tema maailmas annavad riided sensuaalsust edasi ilma seksuaalse ülemtoonita. „Eputavale seksikale välimusele eelistan kahekümnendate-kolmekümnendate aastate õhtukleitide salapära. Seksikas pole mitte näidata rindu, vaid naise teevad seksikaks tema žestid. Kuidas ta jala üle põlve tõstab, kuidas ta käiseid üles keerab või käsivarre paljastab. Ma püüan vältida banaalsust, iseenesestmõistetavust, silmanähtavust, liigset lihtsust, liigset selgust ja liigset kergust. Vastupidi, ma tahan edastada oma publikule peenemaid sõnumeid ning jätan vabaduse minu pakutud riideesemega toimida nii, nagu nad ise tahavad,“ on ta kunagi öelnud.

Itaalia moeajakirjanik Renata Molho on Armanist raamatu kirjutamisel ära teinud suure töö ja seda ilma andekat disainerit kordagi intervjueerimata.