Muusa

Kes on põnevusega lugenud Jessie Burtoni esimest eestikeelset teost “Miniaturist”, ei pea ka selles uues teoses pettuma. Tegu on järjekordselt väga paeluva, müstilise, omapäraste ja eredate tegelastega ja seekord ka palju kunstist kõneleva teosega, mille salapära ja vastamata küsimuste jada ulatub kuni viimase lehekülje lõpuni.

1967. aastal saab Odelle Bastien tööd masinakirjutajana Londoni Skeltoni galeriis väga üksildase ja salapärase naise Marjorie Quicki juures.Viis aastat tagasi saabus ta koos parima sõbrannaga Trinidadist Londonisse ja on püüdnud seal endale kohta leida, kuid tulutult.

Quicki salapära ja kummaline minevik paeluvad Odelle`i ja kui galeriisse tuuakse mõistatusliku ajalooga tundmatu meistriteos, mis kohutab tema tööandjat, tunneb Odelle, et peab maali lugu uurima. Otsingud, kolleegid, uus armastus ja Quicki kummaline käitumine viivad neiu uuringud 1936. aastal Hispaania tuntud kunstikaupmehe perekonna maamajja, kus andekas peretütar Olive Shloss unistab saada kunstnikuks. Ühel hetkel siseneb ta ellu kütkestav revolutsionäär Isaac Robles koos oma poolõe Theresaga. Kummalised suhted, unistused, armukadedus, pealiskaudsed otsused paiskavad loo peategelased traagiliste ja hävitavate sündmusteni, millel ei ole õnnelikku lõppu.

Teost lugedes nautisin igat lehekülge. Imetlen, kuidas autor oskas nii paeluvalt ja põnevalt luua kõiki karaktereid ja igaühele mõelda välja väga salapärase loo, mis ka lõpus jättis palju vastamata küsimusi. Loomulikult oli teoses ka palju juttu kunstist, maalikirjeldusi, loomevabadusest, keerulistest inimsuhetes. Usun, et teos meeldiks nt Jojo Moyese “Tüdruk, kes sinust maha jäi” või Anne Girard “Madame Picasso” austajatele.