Anatoomia

Raamatu tegevus leiab aset Šotimaal aastal 1817 – ajal, mil naisi arstina, eriti veel kirurgina, ei tunnistatud. Noor jõukast perest pärit Hazel on otsustanud talle ühiskonna poolt ettemääratud piire trotsides kindlasti saada just nimelt kirurgiks ja astuda ülikooli. Selleks soovib ta osa võtta kurikuulsa kirurgi dr Straine’i loengutest. Kuna tütarlastele ei ole see lubatud, on ta sunnitud ennast
maskeerima noormeheks, kuid jääb sellega vahele. Hazelil õnnestub aga sõlmida ülikooli auväärse õppejõu doktor Beechamiga kokkulepe, et kui ta suudab sooritada iseõppijana õigeaegselt ja edukalt eksami, võetakse ta ülikooli vastu. Hazel pühendubki õppimisele: loeb väga palju meditsiinialast kirjandust ja hakkab vähehaaval abivajajaid aitama. Ta mõistab aga, et möödapääsmatult on vaja ka teistlaadi praktikat – ta vajab kirurgioskuste harjutamiseks inimkehi.

Nii kohtab Hazel Edinburgh’i tänavatel üles kasvanud Jacki, kes teenib äraelamiseks lisaraha „surnuäratajana“. Tollal oli taoline amet: „surnuäratajad“ kaevasid välja vastmaetud (omasteta) surnukehi ja müüsid neid illegaalselt meditsiiniasutustele ja -tudengitele. Nüüd lööb Hazel temaga käed, et Jack tooks talle vajalikku õppematerjali.

Kalmistul hiilib aga ringi teisigi kahtlaseid kujusid ja salapäraselt kaovad Jackiga sama ametit pidavad sõbrad. Koos üritavad Jack ja Hazel hakata saladuste jälgi ajama ja need viivad surnuaiast palju kaugemale. Aadlidaamina on Hazeli abielu sünnist saati ettemääratud ja sellega tema tulevik võrdlemisi kindlustatud, paraku armub ta tasapisi hoopis Jacki.

Raamatu alapealkiri ongi „Armastuslugu“, kuid nagu algusesse lisatud M. W. Shelley „Frankensteini“ tsitaat vihjab, on tegu gootiliku tumedates toonides looga. Raamatus esineb küll üsna rohkelt haigusi, verd ja lahkamisi, kuid need stseenid ei ole väga detailselt kirjeldatud ja teenivad eesmärki näidata Hazeli julgust jääda oma kutsumusele kindlaks ja võtta riske saavutamaks oma elu suurt eesmärki. Minestus lugejat ehk lausa ei taba, kuid ettevaatus raamatut lugemiseks valides ei ole ka liiast. Loos on rõhuasetus siiski mõttel, et suure pühendumuse, tahtejõu ja söakusega saab teoks teha võimatudki unistused.

Autor D. Schwartz huvitub ajaloost, nii kerkivad tema kirjeldatud sajanditetaguse Edinburgh’i hämarad tänavad, anatoomikum ja muud hooned ning linnaelanike tüübid üsna elavalt ja täpselt silme ette. Raamatule on inglise keeles ilmunud juba ka järg pealkirjaga „Immortality“, kus Hazeli ja Jacki seiklused jätkuvad.