Must süda
Silvia Avallone
Avaldatud 21.11.2026

See on raamat süüst, leinast, lunastusest, lootusest, inimlikkusest.
Esimestest lehekülgedest peale oli seda romaani nauditav lugeda, seda eelkõige keelekasutuse pärast, suurepärane töö tõlkijalt! Looduskirjeldused olid lummavad, detaliderohked ja mõjusid realistlikult. Kuna peamine tegevus toimub kõrgel Põhja-Itaalia mägikülas, siis saame meiegi osa teoses kujutatud loodusvaadetest ja äkki isegi -lõhnadest? Toon mõne näite:
“Ka mina tundsin talve tulekut, tundsin selle lõhna mägedest alla veerenud tuules”. (Lk. 126);
“Sassaia lumine vaikus oli nagu sügavik, mis kraapis kuulmenärvi: täiuslik vaakumi heli.” (Lk. 149)
Teose peategelane Emilia valib selle paiga peale vanglast vabanemist lootes, et keegi teda selles üksildases kohas ära ei tunne. Peale tema elavad külas vaid eraklik vanamees Basilio ja kooliõpetaja Bruno. Nii Brunol kui ka Emilial on palju ühist: neil mõlemal on valusaid minevikumälestusi, mõlemad tunnevad end kunagi juhtunud sündmuste pärast süüdlastena, mõlemad tunnevad end mahajäetuna ning ei tunne enam elust rõõmu. Aeg-ajalt kokku saades, naudivad nad teineteise seltskonda ja armuvad, aga nende õnn on habras. Bruno pole rahul sellega, et Emilia pole veel valmis oma minevikust rääkima, põhjusel, et see teeb talle liiga palju haiget. Bruno ei tea Emiliast midagi ja see häirib teda.
Just siis kui Emilia tunneb, et ka temal on õigus elada ja elust rõõmu tunda, juhtub midagi ja ta põgeneb Sassaia mägikülast.
Sellega see lugu muidugi ei lõpe. Saame teada mõlema, nii Bruno kui Emilia aastatetagustest läbielamistest ja alles päris lõpus saame teada, millise sündmuse pärast Emilia oma vabaduse 15-ks aastaks kaotas.
Romaan paneb kaasa mõtlema erinevate eetiliste ja filosoofiliste küsimuste üle. Kas inimesel on pärast karistuse kandmist õigus lunastusele ja uuele algusele? Kas olid mingil määral minevikus juhtunud kuritegudes süüdi ka sinu ümber elavad inimesed? Mis on kurjus? Kas me oskame andestada?
Eraldi tahan mainida Emilia isa Riccardo rolli tema tütre elus ja selles loos. Ta jäi alatiseks oma tütre kõrvale ja armastas teda tingimusteta, jagades temaga süükoormat. Ükskõik, mis hetkel Emilial teda vaja oli, alati oli isa tema jaoks olemas ja aktsepteeris teda kui tervikut.
See nukker ja ilus lugu on üks mu lemmikutest sel aastal, peale läbilugemist sai selle peale veel mõnda aega mõelda.
Lisa kommentaar
Veel raamatutvustusi

Piret Jaaks 2026

Venny Helén 2026

Saša Stanišić 2026

Tiiu Kitsik 2026
0 kommentaari