Minuga on hästi

Jana Maasiku noorteromaan viib meid rulatajatemaailma. Loo keskmes on neljateistaastane Henk ehk Hendrik. Poiss, kes armastab sõpradega koos aega veeta ja Kausis rulatrikke teha. Poisile meeldib käia ka Alfredi majas ja aias, tema salajane kirg on aiandus, millest loomulikult ei saa sõpradega rääkida. Kui naabermajja kolivad uued elanikud, tundub poisile, et ta kaotab ka selle armsa koha. Aga Alfred ju ise andis talle võtme! Henki elu on kaugel muretust lapsepõlvest, ta peab rinda pistma leina, alkohoolikust isaga ja kadunud emaga, tühja kõhuga jne. Poiss varjab oma kodust elu kangekaelse väärikusega, püüdes olla „lahe tüüp“. Kui Hendriku rasket olukorda märkab klassijuhataja Kännukukk ja kutsub lastekaitse, tunneb poiss tõesti, et teda ei ole kellelegi vaja. Kuidas kõik lõppeb, saab lugeda juba raamatust.

Raamat käsitleb teismelise jaoks üliolulisi ja valusaid teemasid nagu emotsionaalne väärkohtlemine, häbi ja vajadus kuhugi kuuluda. On imetlusväärne, kuidas Henk suudab kõige selle keskel jääda abivalmiks ja normaalseks tüübiks.

Tekst on kirjutatud meisterlikult ladusas ja noortepärases keeles, kus släng ning rulatrikkide kirjeldused loovad usutava loo. See on aus ja kaasahaarav sissevaade ühe poisi ellu, kes püüab hoida tasakaalu oma sisemise maailma ja välise fassaadi vahel. Raske on raamatut käest panna.

Raamatu autor Jana Maasik on kogenud kirjanik, kes debüteeris 2012. aastal ja on sellest saati võitnud mitmeid mainekaid auhindu, sealhulgas Tartu lastekirjanduse auhinna. Tema oskus luua karakterid, kes toetuvad rasketel hetkedel oma nutikusele ja huumorimeelele, paistab ka siin teoses selgelt silma. Raamatule annavad viimase lihvi Urmas Viigi suurepärased illustratsioonid.

Igal juhul kiidan autorit väga ägeda raamatu eest ja soovitan kindlasti lugeda.