Kui mind enam ei ole, otsi idast

„Kui mind enam ei ole, otsi idast“ on korraga ilukirjanduslik seiklusjutt ja mitteilukirjanduslik meditatsioon Mongoolia ja budismi ajaloost. Samas ei räägi teos kunagi iseendale vastu, see on raamat otsimisest ja olemisest.

23-aastane peagi mungavannet andev Chuluun saab ülesandeks otsida üles taassündinud vaimne õpetaja. Otsida tuleb aga kogu Mongooliast, sest taassünd võis viia laama igasse riigi nurka. Chuluuni reisikaaslaseks saab tema kaksikvend Mun. Lapsena kasvasid kaksikud koos kloostris, kuid kaheksa-aastaselt vaimse juhi viiendaks taaskehastuseks õnnistatud Mun on mungaelust loobunud ning asunud elama suurlinna tänapäevast elu. Aastaid vaid mõtete kaudu ühenduses olnud vennad on justkui teineteise vastandid, kuid ühendavad jõud, et uus taaskehastus leida.

Raamatu peatükid on lühikesed, vaid paari-kolme lehekülje pikkused. Kuigi loo minategelane Chuluun reisib läbi oleviku ja minevikumälestuste, on kõiki sündmuseid kirjeldatud olevikuvormis. Iga mõte raamatus on lihtne, justkui iseenesestmõistetav. Ometi on see aeglaselt lugemise raamat. „Kui mind enam ei ole, otsi idast“ paneb lugejat märkama pisiasju meie ümber, sest Mongoolia munga elu ei pruugigi olla niivõrd erinev tänapäevase Lääne inimese elust. Kõige olulisem küsimus on kõigil sama: kui palju meie elust kuulub meile endale ja kui palju on meile ette määratud?