Sonny Boy: mälestused

November on minu jaoks filmikuu — kinosid on vallutanud Pimedate Ööde filmifestival ehk PÖFF ning sellise sombuse sügisilmaga ei ole minu arvates midagi mõnusamat, kui oma õhtupoolik mõnes hubases kinosaalis veeta. Selleks, et end filmilainele viia, võtsin lõpuks kätte kaks aastat tagasi ilmunud memuaari ühelt meie aja kõige äratuntavamalt näitlejalt Al Pacino’lt.

Eluloo pealkiri annab juba aimu, millise isikliku ja sooja tooniga raamat on kirjutatud. Sonny Boy on nimelt hüüdnimi, mis Pacino ema Rose talle lapsena pani. Pacino alustabki oma loo pajatamist täiesti algusest ning kirjutab oma elust kronoloogiliselt: lapsepõlv South Bronxis 40ndatel ja 50ndatel, lavakunstiõpe ja esimesed teatrirollid 60ndatel, filmimaailma astumine ja superstaariks saamine 70ndatel, värvika näitlejakarjääri ülesehitamine 80ndatest tänapäevani.

Raamatust leiab samuti rohkelt humoorikate allkirjadega pilte — põnev on neid vaadates reisida karmidelt New Yorgi tänavatelt säravatele Hollywoodi filmivõtetele. Lisaks ei jutusta Pacino memuaaris ainult endast, vaid põimib sisse ka rohkelt lavataguseid lugusid näiteks Francis Ford Coppola’st (“lavastaja, kes muutis mu elu”, lk 100) ja Robert De Niro’st (keda Pacino hellitavalt alati Bob’iks ja “väga kalliks sõbraks” kutsub, lk 254). Tulemuseks on raamat, mis võiks minu arvates igale filmihuvilisele kohustuslik kirjandus olla. Lugemise lõpuks tunned, nagu oleksid veetnud nädalakese kõige selle südames, rambivalguse all, võtteplatsi keskel.

“Ja ühel õhtul laval see juhtus. Mulle ilmutati väljenduse jõudu nagu ei iial varem. Ma ei teadnud seda tahtagi. Selles ongi asja võlu. Sa ei otsi seda. Ma teen suu lahti ja mõistan kuidagi, et oskan rääkida. /…/ Uks avanes, mitte karjäärile, mitte edule ega õnnele, vaid energia elavale vaimule. Mul lasti vaadata iseendasse ja mul ei jäänud üle muud, kui öelda: see on see, mida ma lõputult teha tahan.” (lk 71)

Kui Pacino memuaari lugedes tekkis tunne, et võiks tema filmograafiaga kas esmakordselt või uuesti tutvuda, soovitan seada sammud Südalinna raamatukogu muusika- ja filmisaali, kus on võimalik näiteks Ristiisa triloogiat (Ristiisa, Ristiisa II, Ristiisa III) kohapeal vaadata.