Klaaslapsed

Kristina Ohlssoni triloogia esimeses raamatus kolivad Billie ja ta ema pärast tüdruku isa surma uude kohta. Maja eelmised elanikud on sealt väga kiiresti lahkunud ja suurema osa oma asju maha jätnud. Tüdruk leiab ühest toast isegi pooleli jäänud joonistused. Billie tunneb end selles majas rahutult. Kohe esimesel päeval hakkavadki toimuma kummalised asjad – elutoa laelamp liigub, külalistetoa lauakesele ilmub käejälg.

Billie püüab võimalikult palju majast väljas aega veeta. Üheks ta lemmikkohaks saab kohalik raamatukogu. Seal kohtab neiu ühel päeval vana naist, kes tekitab tüdrukus tunde, et ta uue koduga on tõesti midagi lahti. Ta püüab sellest emaga rääkida, kes aga usub, et tegemist on lihtsalt tüdruku sooviga naasta vanasse koju. Osalt tõestamaks, et tal on õigus, hakkab Billie koos sõprade Aladdini ja Simonaga maja ajalugu uurima.

„Klaaslapsed“ on kriminaalne kummituslugu, kus on rohkelt hirmu tekitavaid hetki (õhtul või üksi kodus olles on seda parem mitte lugeda), aga ka sõprust ja seiklusi.

„Klaaslaste“ järgedeks on „Hõbedapoiss“ ja „Kiviinglid“. Veel on Kristina Ohlssoni teostest eesti keelde tõlgitud kummituslugu „Hester Hilli mõistatus“.