Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte

Läti proosa enfant terrible’iks nimetatud Guntis Berelis on öelnud, et hea proosa jaoks on kindlasti vähemalt ühte laipa vaja. Selle kriteeriumi järgi on jutukogumik „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ hea proosa. Läti-reisi plaanijatel tasub kõrva taha panna ka vihjeid, kuidas käituda maapiirkondade toidukohtades ja millest õigupoolest elavad turismitalud. Sellest, et lätlase lemmiktoit on teine lätlane, ei maksa mitte rääkidagi.

Tõlkija Contra tutvustab autorit ja tema loomingut saatesõnas lähemalt.

Raamatuga kevadesse 2025/2026 osalejate tagasiside

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Kohe üldse ei meeldinud ja seega ei julge teistele soovitada. – Kersti

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Õhukese teose läbilugemine võttis mult omajagu aega. Üle ühe jutu päevas lugeda ei suutnud, sest polnud ikkagi minu maitse. Jah, pean nentima, et raamatus oli ka kohti-olukordi, mis mulle meeldisid, aga tervikuna jäi kaugeks ja õõvastavaks. – Viire V

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Erinevad jutud ja kirjutised. Enamus minu meelest modernistlikust laadist loodud. Kui raamatu lõpetasin, siis midagi, mida meenutada, oli raske leida. Kõik oli nagu tuulest kantud, unustatud. – Kadri M

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Päris õudsed lood, mõni lausa kriminaalne. Jube, kui lähisugulaste vahel on sellised suhted, et neist vabaneda soovitakse. – Esta K

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Need jutustused ei ole lihtsalt kirjanduslikud miniatuurid, vaid omalaadsed filosoofilised mõistjutud. Autor näitab, et argised asjad (näiteks kiindumus loomadesse) võivad saada võtmeks suurte küsimuste mõistmiseks: vabadus, üksildus, elu mõte.Raamat meeldiks neile, kes hindavad intellektuaalset proosat, armastavad iroonilisi tähelepanekuid ja on valmis selleks, et ilukirjanduslik tekst provotseerib mõtisklema. – Olga K

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Ootasin huviga, et lugeda teiste kommentaare sellele kogumikule. 🙂 Ütlen ausalt, et raske on seda kellelegi soovitada… võibolla siis, et lugejale, kes hindab gootilikku õõva ja absurdi? Poliitilise kiiksuga lood kõnetavad vast laiematki lugejaskonda, aga suur osa loetust paneb kukalt kratsima. Väga omapärane, kahtlemata. – Liis A

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Berelise lugude morbiidne mängulisus pole mulle küll täiesti vastuvõetamatu, kuid pigem väsitab kui lõbustab mind. Märkasin ka, et eelmine kord suvisel ajal lugedes oli loetut kergem muigega vastu võtta kui praegusel hallil aastajal. Ei oska hetkel ette kujutada, kellele julgeksin neid lugusid soovitada. Kindlasti ei tasuks minu viga korrata ja lugeda Berelist enne suvist Läti tuuri sissejuhatuseks Lätis turistina ööbimisele 😂 – Aet T-T

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Selles jutu kogumikus koige parem jutt oli kassidest. Teised jutud ausalt mulle ei meeldinud. – Imbi M

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Hea raamat, mida tipptunnil ühistranspordis tiksudes lugeda. Nii süütu pealkiri, et keegi kõrvalseisjatest ei oska aimatagi, mis jõledused kaante vahel aset leiavad, ning nende jõleduste absurdsus aitab igapäevaolme igavuse traagikat paremini taluda. Laipu on palju ja seetõttu soovitan jutud jaotada nädala peale: ikka üks päev korraga. Muidu ei suuda puänt enam üllatada ja stiil tüütab ära. Õnneks bussis rohkem ei jõua ka, oledki kohal. Lemmikuteks jäid: 1) “Ma ei räägi kunagi rumalusi”: Berelisest varem mitte midagi teades meenutas teema ja väljendusviis mulle mu isa oma, aga lõpp üllatas ka minu karastunud vaimu; olles esimesed lood läbi lugenud, olid järgmised selles osas juba etteaimatavad; 2) “Sool. Соль. Salt…”: alguses tundub, et loo keskmes on professori kehastuses esinev filosoofiline teooria, mis tuuakse elevandiluust lossist alla ja pannakse suvalises teepealses sööklas proovile (kujutasin seda lugu ette juhtuvat kuskil Jõgeva ja Tartu vahelise maantee äärses asutuses), jälgede segamiseks segatakse sisse natuke nostalgiat, aga tegelikult antakse ninanips metatasandil: mida teeb narratiiv?; ja 3) “Dogi silitamine…”, mille idee oli värskendav (ainus võrdne vastane ja konkreetne ninanips šovinistlikule minategelasele), kuid mis stiililt näis rutakas. – Saara M

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Ei soovita, äärmiselt ebameeldiv.
Mõistusega sain aru, mida autor taotleb. Aga lood on lihtsalt jälgid. Jätsin pooleli. Ei soovi oma meelt vastikusega täita. – Marika V

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Liiga palju groteski ja absurdi.
Pingutusega õnnestus raamat siiski läbi lugeda. Pole ime, et tema tõlkeraamatute välja andmine on alati mingi põhjuse taha jäänud. – Mare A

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Raamatu on Läti keelest tõlkinud Contra ja ma arvan, et kui keegi teine oleks seda teinud oleks see veelgi raskem lugemine olnud. Tegelikult ajasid need lood mind hoopis naerma, sest nii jabur oli kõik. – Triinu M

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Valik novelle, mis kõik absurdsed ja jaburad. Kõige toredam oligi see, mis on lisatud teose pealkirjaks. Minule täitsa piisas selles koguses neid novelle. Rohkem ei kutsu lugema. Ei ütleks, et see nüüd lemmik teoseid, kuid siiski hea oli tutvuda läti autori loominguga. – Kati H

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Köitvalt kirjutatud, täis ootamatusi.
Päris karm lugemine. Hästi kirjutatud. igav ei hakka. – Jaava M

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Loen küll palju erinevaid raamatuid aga see oli kuidagi imelik ja hoopis omamoodi. Lisaks ühele lainepikkusele ei saanud. Sundisin mis ma end sundisin aga finišisse ei jõudnudki. Soovitaks mis moodi kui endale arusaamatuks jäi. – Inge M

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Tõeline õudukas, igas jutus oli laip, aga must huumor ja iroonia olid väga head. Hästi omapärane. Mõned jutud ei meeldinud, aga teiste keeruline alltekst oli huvitav. – Tiina J

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Valisin selle raamatu, sest ei loe just tihti läti kirjandust. Tõlkijaks Contra- tekitas usaldust. Oli küll hästi tõlgitud. Kuid raamat ise puhas grotesk, st sugugi mitte minu maitse. Ilmselt sobiks rohkem meeslugejale, minu jaoks ei olnud see huumor naljakas. – Sirje N

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Eriti ei oska kellelegi soovitada. Võib-olla, kes hindavad musta huumorit ja absurdi loeksid lõpuni. Kohati oli naljakas, aga erilist elamust ma lugemisest ei saanud. Enim köitis kogumiku nimijutustus. – Astrid V

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Vaatasin eile õhtul (11.02.2026) saadet “Kirjandusministri juures. Presidendi raamatuklubi”, kus räägiti just sellest raamatust.
Raamatu kohta öeldi, et see on absurdi täis. Need on natuke õudusjutud

Lõppsõnas meenutab tõlkija Contra Berelise enda sõnu: „Kas on mõni inimene kirjutanud hea romaani ilma ainsagi laibata? Hea proosa jaoks on kindlasti vähemalt ühte laipa vaja.” No selles kogumikuski on laipu rohkem kui novelle endid. Berelis leiab inspiratsiooni pigem inimhinge tumedas pooles.

President ise aga mainis, et tal on enne oma välisvisiite kombeks uurida ka külastatava maa kirjandust. Mis on olemas? Mida on eesti keelde tõlgitud?

Contra aga on veendunud, et Lätis tuntakse Eesti kirjandust enam kui meil Läti kirjandust.

Raamatut ennast lugesin ka, pisut…. – Ester L

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Õudusjutud, mis kindlasti tekitavad vastakaid tundeid. See kas meeldib väga või ei meeldi üldse.
Lood on hästi reaalsed ja elulised, aga neid vürtsitab õuduseni jõudev absurdsus. – Annika T.

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Minu jaoks jäi võõraks, ilmselt mulle selline absurdsus jääb võõraks. Tekstiliselt samas huvitav. Kohati isegi meeldis. Üldiselt oli minu jaoks raamat, mille puhul ennast sundima pidin, et jõuaks ikka lõpuni – Evelin V

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Väljenduslaad oli kuidagi vene keelele lähedane. Üle võlli lood, ei olnud eriti sellised, mida ma veel loeksin. – KK

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Loetud valikus ainus raamat, mis mulle tõsiselt ei meeldi! Kuna oli juba ette võetud, lugesin läbi, muidu oleks pooleli jätnud. Lugude algus tundus enam-vähem, kuid mida edasi, seda tülgastavamaks ja vastikumaks läks. Kui see on mingit laadi huumor, siis minul seda soont pole! – Egle K

Guntis Berelis „Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte“ – Üks paremaid asju, mida viimasel ajal olen lugenud. Peajagu üle teistest. Haarav, värvikas, lopsakas, olgugi, et õudne ka. Vägagi. Elu pakub kurioosiume. Nii on minulgi olnud. Tuled rõõmsalt kodust välja ja tunni aja pärast valatakse sind “solgiga” üle, häbistatakse veel pealegi, et ärritusid. Nii et – ära küsi soola! Istu kodus ja sülita lakke! – Milvi S