Esimene käik

Raamatu tegevus toimub tänases ajas, väikeses, välja mõeldud Eesti asulas, mille sarnast enamus meist ilmselt teavad. Peategelasteks on kohaliku kooli gümnasistid oma isiklike lugude kirjususega. Hoolimata võrdlemisi väikesest lehekülgede arvust on tegelaskujud välja joonistatud selgelt ning pöördepunktid loos lähevad kokku nende seniste elukogemustega. Erinevad vanused, sotsiaalsed staatused, suhted eakaaslaste ning pereliikmetega lisavad lugejale võimalusi samastuda. Tegemist on küll kolmanda teosega lühiromaanide sarjas aga eelnevate raamatute lugemine pole vajalik antud teose nautimiseks.

Haaravalt kirjutatud lugu keskendub sekeldustele, mis rulluvad lahti algselt justkui süütust ja emotsioonide pealt tehtud plaanist maksta kätte tüdrukuid ahistavale õpetajale. Nagu ikka ei lähe asjad päris plaanitult. Kuidas rääkida eksimustest, pettumusest, armumisest või kuidas paluda inimestelt abi? Loo kandev idee, mida üks noor seda raamatut lugedes võiks sealt kaasa saada, on positiivne. Lõpptulemus pole aimatav kuni viimaste lehekülgedeni. Raamatut võiks lugeda nii noored ise, kui nende vanemad ja õpetajad. Hea lugemine, mis võiks kesta kauemgi.