Viimane kustutab tule

Soovitan! Hoogne, suurepäraste karakteritega, väga põnev ja hoogne raamat.

Tagakaanel ütleb Daniel Vaarik, et tegemist on ulmethrilleriga. Rein Raua enda sõnul võiks seda romaani kõige rohkem iseloomustada „poliitiline thriller“. Aga ärgu nüüd ehmugu ei ulmepõlgurid ega poliitilise kirjanduse pelgajad – kõike seda on parasjagu ja palju muudki veel.

Algab asi sellest, et peaminister Holger Tramm tapetakse üsnagi iseäralikul moel – otse kaamera ees närib üks hullunud noormees, kes on lasknud spetsiaalselt selleks ettevõtmiseks oma hambad teravaks käiata, tal kõri läbi. Uuriv ajakirjanik Kairit Nõlvak jõuab loo jälgi ajades aga hoopis priskema saladuste puntra otsa. Priske ja ohtliku.

Vahele annab autor meile pildi Ärastverest, kuhu on rajatud eksperimentaalne eraldatud karistusasutus. Ega ükski seal viibinu end väga milleski süüdi ei tunne (ja ega pruugi ollagi), kuid seadus on seadus. Ja nii nad seal oma karistust kannavad. Kannavad seni, kuni on valmis saanud sellega, mida neilt vabanemiseks oodatakse.

Peagi saab selgeks, kas ja kuidas need asjad omavahel seotud on. Asi läheb aina ohtlikumaks. Sest keegi tahab seda saladust veelgi rohkem avastada ning ei põrku tagasi mitte millegi ees.

Natuke lisalugemist ka: Rein Raud: Eestis leidub poliitiliste trillerite jaoks ainest küll