Vareda

Romaanivõistluse võitnud raamatuna on tegemist teosega, mida paljud on oodanud, aga seetõttu on ka ootused vägagi üles köetud. Üllataja on see raamat kindlasti.

Raamat on elust enesest, noore inimese kujunemisprotsessist ajalooliste sündmuste taustal. Kuigi kusagil pole kirjas, et tegevus toimub Eestis, siis lugedes pole selles kahtlustki. Tegemist on ajalooliselt olulise ajaga paljude riikide jaoks.

Peategelane on kunstikooli pürgiv noormees Johannes, kes satub perekondlike keerdkäikude tõttu suveks väikesesse maakooli tööle ja aega veetma. Johannes on 16aastane kooliõpilane, kelle kirg on kunst. Kuna tema isa on haige, siis leiab ta suvel tegevust Varedal. Aeg maal justkui seisab, kuid maailm keerleb siiski meeletute muutuste tuules. Noore mehe hinges on kahtlused ning lein lahkunud mentori pärast.

Varedal tutvub Johannes Margiti ja Andresega, kellega kohtumine lisab kahtlemata vürtsi. Margit on noor ja särtsakas maale tööle suunatud õpetaja, kellele sümpatiseerib linnast saabunud Johannes. Andres on kohalik noormees, kes elab koos haige vanaemaga ning kes toob Johannese ellu pöördelised muutused. Eneseotsingutesse lisandub mäslevate tunnete pööris, millest puutumata ei jää keegi. See on lugu lihtsast armastusest, hoolimata soost ja vanusest.

Minu jaoks olid raamatu parimaks osaks keskkond ja inimesed. Need on värvikad, kaasahaaravad ja voolavad. Looduse ja olustiku kirjeldused toovad silme ette tingimused, milles peategelane viibib. Kujutlused inimestest, nende lugudest ja saatuse keerdkäikudest, ning ajaloolistest sündmustest annavad raamatule väärtust juurde.

Soovitan seda lugeda avatud meele ja eelarvamusteta, hinnanguid andmata.