Vaikuse meri

“Kuid mis teeb maailma tõeliseks?” (lk. 193)

Emily St.John Mandeli kolmas eesti keelde tõlgitud teos “Vaikuse meri” otsib sügaval oma ridade vahel sellele küsimusele vastust. Raamatu tegevus viib lugeja mitmesse aega – aastatesse 1912, 2020, 2203, 2401. Kõiki nendel aastatel elanuid ühendab üks müstiline kogemus – anomaalia. Lisaks ajahüpetele hüppame ka Maalt Kuule.

1912. aasta tegevus viib aadliku noorema poja Edwini Inglismaalt Kanadasse pagendusse/õnne otsima. Korraks kohtume temaga veel vahetult peale I maailmasõda aastal 1918.

Aastal 2020 kohtub lugeja autori eelmisest tõlkest “Klaasist hotell” tuttavate tegelastega. Mirella Kessler püüab sel aastal saada infot oma kunagise sõbranna Vincenti kohta tema vennalt Paulilt.

2203. aastal kohtume Maal raamatutuuril oleva Olive Llewellyniga, kes muuseas käib ära ka Tallinnas. Maailm on muutunud, riigid on teised, kuid inimsuhted on ikka samad. Kuul on küll asundused, kuid needki meenutavad suures osas meie praegust maailma.

Viimaseks keskseks aastaks on 2401, kus Ajainstituut omab ajamasinat ning sellega tehakse uurimisreise.

Raamatus on tunda selle kirjutamise aega. Emily St.John Mandel kirjutas teose koroona aastatel. Kõigil aastatel, millal raamatu tegevus toimub,, on mõni pandeemia kohe-kohe puhkemas või suisa peal. Aastatel 1918-1920 möllas Hispaania gripp, 2020. aasta tegevus on vahetult enne Covid-19 levimist üle maailma ning Olive Llewellyni raamatutuuri ajal levib Maal ja Kuul uus surmav viirus.

“Vaikuse meri” oli Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama 2022. aasta suvelugemise nimekirjas (Obama, 2022).