Vaikne karje

Angela Marsonsi vaneminspektor Kim Stone´i lugude sari on krimiraamatute austajatele tõeliseks maiuspalaks. Kim on piisavalt meeldejääv ja omanäoline karakter ning nagu krimisarja peategelaste puhul tavaks, ei puudu ka temal keeruline minevik. Õnneks ei ole siinjuures midagi klišeelikku. Kim on sümpaatne uurija ja kindlasti mitte mingis mõttes liiga ideaalne inimene.

“Vaikne karje” on sarja esimene osa. Selles osas leitakse poiste erakooli direktriss kägistatult. See ei jää paraku viimaseks surmajuhtumiks, peatselt leiab aset veel mõrvu ning pealekauba leitakse endise lastekodu territooriumilt sinna maetud inimjäänused. Kim Stone hakkab koos oma kolleegidega asja uurima ja saab peagi aru, et praegused mõrvad on aastakümnete tagustega kuidagi seotud.

Raamatust leiab jõhkrate kuritegude kõrvalt ka päris head huumorit – seda tüüpi krimiloo puhul natuke üllatav, aga väga värskendav ja tervitatav nähtus! Ka põnevust jagub kuhjaga ning lõpplahendus on üpriski ootamatu. See on selline raamat, mida naljalt käest ära ei pane enne, kui läbi on loetud – põnevus ja uudishimu aina utsitab tagant ja lihtsalt peab teada saama, millise lahenduse lugu lõpuks leiab.

Eesti keeles on Kim Stone´i juhtumite sarjas ilmunud veel kolm raamatut: “Julmad mängud” (2018), “Kadunud tüdrukud” (2018) ja “Nukkude surmamäng” (2019). Originaalis on sarjas ilmunud koguni 12 osa, seega fännidel on, mida oodata!