Väikesed naised

“Väikesed naised” on lugu neljast õest, nende eludest, muredest ja rõõmudest 19. sajandi kodusõjaaegses Ameerikas. Jo, Beth, Meg ja Amy elavad koos emaga, nende isa on rindel ning perel on tublisti tegemist, et omadega toime tulla. Raskustele vaatamata hoiavad nad omavahel väga kokku ning suudavad üksteist toetada ja armastada. See on hästi südamlik, positiivne ja inimlik lugu peresuhetest, hoolimisest ja armastusest, sõprusest, soovidest ja unistustest.

Õed on oma loomult kõik väga erinevad. Meg on neist vanim, ta on emaliku ja naiseliku olekuga ja hoolitseb ema äraolekul nooremate eest. Meg armastab ilusaid asju ning unistab oma perekonna loomisest. Jo on loominguline ja pöörane ja poisilik, kirjutab õdedele etendamiseks vahvaid näidendeid ning loodab tulevikus saada päris kirjanikuks. Beth armastab muusikat ja on õdedest kõige rahulikuma loomuga. Ta pelgab võõraid, aga oma õdede seltskonnas on ta sageli tülide lepitajaks. Noorim, Amy on pisut hellitatud ja isekas, suur kunstihuviline ja väga hea joonistaja. Amy puhul on läbi raamatu hästi näha tema karakteri arengut.

“Väikesed naised” on Ameerika kirjaniku Louisa May Alcotti romaan, mis avaldati esmakordselt 1868. aastal. Raamatu kirjutamisel sai autor inspiratsiooni enda lapsepõlvest, elust koos oma õdedega. Romaan sai kohe väga populaarseks ja seetõttu kirjutas autor sellele ka mitu järge. Eesti keeles ilmus “Väikesed naised” esmakordselt 1938. aastal, samuti on eesti keelde tõlgitud raamatu järjed: “Väikeste naiste abielud“, “Väikesed mehed” (1995) ja “Plumfieldi poisid” (1997).

Raamatut soovitab ka Eesti Lastekirjanduse Keskus.