Tere tulemast Õõvikute juurde! Kes meist normaalne on?

Kas olete kunagi kohanud dilldappi või libahunti? Aga kas tahaksite teada, kuidas nad inimeste seas elavad?

Just selline lugu avaneb raamatus „Tere tulemast Õõvikute juurde“. Peategelane Ottilie elab täiesti tavalises tupiktänavas, kuid selle tänava lõpus seisab üks üsna kummaline ja räämas maja. See maja on alati olnud laste seas jututeema. Mis seal küll toimub? Ja siis, ühel pimedal-pimedal ööl, kolivad sinna uued elanikud. Väga erilised elanikud.

Päeval ei näe neid keegi väljas, aga majas toimub kindlasti midagi. Ottilie, kes armastab lugeda ja kelle kujutlusvõime on piiritu, ei suuda seda müsteeriumit muidugi niisama jätta. Ta otsustab leida viisi, kuidas nende salapäraste uute naabritega sõbraks saada.

Nii algab üks väga eriline sõprus, mis on kohati isegi vatumrih.

Raamat on väga põnev ja humoorikas. Kohtame justkui juba tuttavaid olendeid, kuid täiesti uutes elutingimustes. Nad peavad õppima elama inimeste seas ja näima täiesti normaalsena. Kuid kui Õõvikute perel see ei õnnestu, võib neid ees oodata midagi hoopis ebameeldivat…

Raamat on kirjutatud väga meeldivas ja üsna lihtsas keeles. Mulle tundub, et see sobib hästi neile, kes juba tunnevad eesti keelt päris hästi ja tahavad oma sõnavara rikastada. See on suurepärane lugemine sügiseseks ajaks, eriti just Halloweeni paiku! Raamatus on ka illustratsioone, neid ei ole palju, aga vahel võivad need ootamatult lehekülje nurgast ehmatada!