Šveitsi tütar

Raamat, mis paneb mõtlema, kui heal ajal me siiski elame. Jah, pole veel tegelikku täielikku võrdsust meeste ja naiste vahel, aga suures pildis on naised vabad, kui tahavad. On tõsiselt raske mõista, et veel möödunud sajandi keskel põlati üksikemasid. See oli tõsine häbiasi.

Tänapäeval, kui inimesed ikka ei sobi koos elama, minnakse lahku. Küllap on maailmas, kus raha rohkem räägib, asjad keerulisemad, aga kõik on võimalik. Toona, viiekümnendatel ja hiljemgi, see nii polnud. Romaani tegevus toimub paralleelselt 50-ndate Itaalias,  pisut ka Inglismaal ja Šveitsis  ning tänapäeva Inglismaal. See on kahe naise armastuslugu – armumine esimesest silmapilgust, aga edasine on nii erinev. Kõrgklassi elu on ikka olnud välisele hiilgusele vaatamata täis keelde ja käskusid. Niigi oli tollane maailm meeste maailm, kus naistel tuli kuuletuda isadele, abikaasadele, vendadele.  Romaani üks peategelane Isabelle teab juba lapsest saati, kellega peab abielluma, sest nii olid kaks äriperekonda otsustanud. Väliselt oli kõik kena, aga tegelikkuses, kui naine oli kaks last sünnitanud, jäi ta sisuliselt üksi. Ta armub, sügavalt, ja leiab sama tugeva vastuarmastuse. Mees oli üliõnnelik, kuuldes, et on oodata nende esimest last. Mees alustas lahutamise võimaluse otsimisega, aga siis toimus autoõnnetus ja naine oli oma lapseootusega üksi. Millised olid võimalused ja mida ta otsustas, seda saab lugedes teada.

Teine peategelane elab tänapäeva Inglismaal ning saab ootamatult imelise safiiri omanikuks. See on väga eriline safiir ja viib ta Šveitsi, kust saab alguse tema armastuslugu.

Kokkuvõttes on see lugu ülemlaul armastusele, truudusele, sõprusele ja inimlikkusele, mida kastavad pisarad ning ümbritseb nukrus möödunud aegade kommete ja arusaamade üle.