Seened võtavad mõõtu

Metsale on laskunud leebe sügis oma vahelduvate vihmasabinate ja hetkeliste päikesevilksatustega. Niiskest samblapesast hakkavad päid välja pistma seened. Seeneniidistikuga ühendatud kukeseenepere tervitab jässakat kivipuravikku ja taamalt tervitavad teisi männiriisikas ning võitatik. Uustulnukas suur sirmik tutvustab oma laia kübarat ja ägedat kraed.

Vestlusse sekkub ülbe tulipunane kärbseseen, kelle meelest on kõige tähtsam ilu. Kärbseseenel jätkub mürgiseid märkusi teiste seente igava värvi ja matsakuse kohta. Ämblik ja rähn otsustavad seente tüli lahendada ja paluvad igal seenel end kiita.

Mõõduvõtmise katkestavad aga ootamatult kahe paari rõõmsavärviliste kummikute kandjad. Olenemata ilust või mürgisusest potsatavad kõik seened nende korvi ja jõuavad Loodusmuuseumi seenenäitusele. Mõnusates samblapesades saavad külastajad metsaandidega lähemalt tutvuda ja küllap ka otsustada, et kõik nad on omamoodi ilusad ning lisavad sügismetsadesse rikkalikkust.

Arvatakse, et taimede (või ka seente) määramisel ja tundmaõppimisel on joonistatud pildid fotodest arusaadavamad. Catherine Zarip on väikeste seenesõprade kogukonnale joonistanud raamatusse imeilusad ja täpsed illustratsioonid, mis lisavad raamatule ka teaduskirjanduse mõõtu.