Reiarohu helide maailm

Suvi vanaema juures Reiarohu saarel, kus väikesel Lindal on vabadus kõikjal ringi uidata, nagu hing ihkab, kõlab ju suurepäraselt. Saareidüllist ei jää aga midagi järele, kui ilm päris hulluks pöörab – vihma ladistab ja tuul lõõtsub päevade viisi.

Lindale tuleb appi vanaema Võlu. Vanaemal on vahva nimi ja ta väärib igati oma nime, sest nii toredate ideedega ja seikluslikku vanaema kõigil juba ei ole. Vanaema Võlu teeb Lindale ettepaneku kuulata muusikat… ja keerab raadio klõpsti kinni. Nii nad kuulavadki kahekesi vihma- ja tuulemuusikat, siis veel tulemuusikat ja linnukontserti. Nad teevad ka ise muusikat veelompides plärtsutades ja mängivad kehapilli.

Vanaema jutustab Lindale kuulsast heliloojast Arvo Pärdist ja tema kellukeste helinat meenutavast muusikast. Veel jutustab ta, kuidas Linda vanaisa millalgi ammu pidas Reiarohu saare kohta omamoodi muusikapäevikut. Vanaisa armastas muusikat niivõrd, et meisterdas isegi aiatoolidele noodikirja.

Siis aga selgub, et üks noot on aiatoolilt kaduma läinud. Nüüd muutub lugu saladuslikult põnevaks: Linda saab vanaemalt teada, et saarel elab juba aastaid rebane, kes mõnikord asju pihta paneb ja mõnikord ka tagasi toob, aga keda mitte keegi senini veel näinud ei ole. Vahest ainult vilksamisi. Krutskeid täis rebasele on antud isegi nimi – Miili. Kui vanaema tuppa õhtusööki valmistama läheb, otsustab Linda veel ringi vaadata, kas ehk leiab üles kadunud noodi või õnnestub silmata Miilit… Või leiab ta hoopis midagi muud üllatavat?

Lugeja leiab sellest raamatust mõnusalt omasoodu veereva loo vanaema ja lapselapse ühistest tegemistest ja jutuajamistest, õpib märkama ja kuulama ümbritsevat, muuhulgas ka vaikust. Lugeja, kes juba tunneb vihma-, tule ja teisi muusikaliike, saab lausa erilise lugemismõnu osaliseks. Kooliõpetajana teadvustab autor Monika Undo lihtsate asjade võlu ja oskust väikeste detailide abil luua õiget meeleolu. Illustraator Elina Sildre pildid on raamatule juba omaette kvaliteedimärk.