Palmik

„Palmik“ jutustab kolme naise loo. Kõik need naised on erinevad ning pealtnäha ei seo neid miski. Smita elab Indias ühes väikeses külas koos oma mehe ja tütrega. Ta kuulub heidikute kasti. Tema ülesandeks on paljakäsi latriinide (käimlate) tühjendamine. Indias on see amet pärandatav emalt lapsele. Smita ei taha sellist saatust oma tütrele, nii et ta on valmis riskima kõigega, et tema tütar Lalita saaks koolihariduse ning saaks parema elu. See aga oleks kastisüsteemist kõrvale kaldumine ning seda ei lubata.

Giulia on noor sitsiillanna, kes töötab oma isa ettevõttes. Ettevõte teeb Itaalia juustest itaallastele parukaid. Ühel päeval juhtub aga papága õnnetus ning Giulia peab ise hakkama ettevõtte eest hoolitsema. Ta avastab, et ettevõte on pankroti äärel.

Sarah on edukas advokaat, kellel on lootust saada firmas osanikuks. Oma töö nimel on ta ohvriks toonud oma suhted, isikliku elu ja perekonna. Ta ei räägi tööl kunagi oma isiklikust elust ega lastest. Jääb selline mulje, et seda polegi. Ühel hetkel kuuleb ta aga šokeerivat uudist, mis kõike muudab.

„Palmik“ on autori debüütteos ja see on lihtsalt hämmastav, et ta suudab juba oma esimese raamatuga nii hinge minna. Nende kolme naise elud on siin nii erinevad, kui veel olla saab. Nad ei puutu tegelikkuses omavahel üldse kokku. Neid seob ainult üks asi – juuksed. Kõik need tegelased on nii erinevad, aga ometi elasin neile kõigile südamest kaasa nende raskustes. Nendest probleemidest hoolimata on selles raamatus selline elujaatav suhtumine, mis näitab, et kõik on võimalik. Soovitan lugeda kõigile, kellele meeldivad head raamatud.