Õnnelik lõpp

Hispaania kirjaniku Isaac Rosa raamatu „Õnnelik lõpp“ peategelasteks on abielupaar Ángela ja Antonio, kes pärast 13 abieluaastat hakkavad lahutama. Teos on üles ehitatud veidi teistmoodi. Raamat algab paari lahkuminekust ja vahelduvate kirjade kaudu jõutakse nende esimese kohtumiseni. Ilmselt on sellest tingitud ka raamatu pealkiri.

Soovituslik lugemine kõigile, kellele pakub huvi kahe inimese koosolemise erinevad etapid. Alguses suur soov teineteise järele ja igatsus. Seejärel perekonnaelu üles ehitamine, lapsed, töö, sõbrad. Kindlasti tunnevad lugejad nii mõneski peategelase kirjas ära iseennast ja oma perekonda. Vastastikune kirjavahetus on kohati emotsionaalne ning isegi haavav. Nii mõnigi kord on peategelased sama situatsiooni täiesti erinevalt tajunud. Tunded on kirja pandud üdini ausalt, mis võib lugejates tekitada teatava soovi nad uuesti kokku viia. Raamatu lõpupoole see soov pigem kaob. Seda võib küll öelda, et peategelased said teineteisele kõik öeldud, ilma lahtiseid otsi jätmata.

Autor on võtnud väga sümpaatse hoiaku, jäädes erapooletuks. Raamat ei olegi üles ehitatud sellisel kujul, et otsida süüdlast, pigem ongi antud objektiivne kirjeldus ühe unistuse lõppemisest. Tsiteerides naispeategelast, Ángelat, “Me pidime koos vanaks saama”. (lk 9)