Õnn on rebane

Ühes suures linnas kauni pargi servas elas poiss oma isa ja emaga. Kõlab nagu täiesti tavaline lugu täiesti tavalisest perekonnast, kuid nii see ei ole. Nad elasid nimelt ühe väga vana puu sisse ehitatud majas. Poisi isa töötas oranži helikopteri piloodina ja lennutas nii asju kui inimesi kõikjale, kuhu vaja. Poisi ema voolis savist vaase ja potte, mis kukkusid tihtipeale välja samuti oranžid. Ema saatis poisi iga päev pagaripoodi, et osta kolm saiakest – igale pereliikmele üks.

Pagaripoest koju tulles valis poiss alati pikema tee, sest seal oli nii palju huvitavat vaadata. Kõige huvitavam asi pikema tee juures oli kiik ja sellel kiikuda armastav rebane. Nad said tuttavaks. See rebane oli üks väga salapärane ja mõistatuslikke lugusid rääkiv tegelane, ega poiss alati ei saanudki aru kõigest. Nad kiikusid tihtipeale koos, see tegi nii poisi kui rebase rõõmsaks ja õnnelikuks.

Ühel päeval aga sai poiss teada, et nende pere kolib teise, veel suuremasse linna. Elu oli justkui veel parem, aga poiss tundis, et miski pole samaväärne, sest puudus rebane. Puudu oli just see, mis tegi õnnelikuks.

„Õnn on rebane“ on vahvate värviliste piltidega raamat, mis teksti poolest jõukohane lugeda juba koolieelikutele, kuid oma sõnum on sellel mistahes vanuses lugejale. Lihtsate tegevuste kaudu on kirjanik edasi andnud lausa filosoofiliselt sügavat maailmatunnetust: mis on õnn, mis on parem elu, kas õnne ja head saab olla küllalt… Humoorikas võtmes pildid haakuvad looga imehästi. Leedu autorite tandem on saanud raamatu eest mitmeid auhindu nii oma kodumaal kui mujal maailmas.