Naine rindel: peatükk minu elust

“Naine rindel” on ungari kirjaniku ja psühholoogi Alaine Polczi (1922-2007) autobiograafiline teos noore, 19-aastase värske abielunaise kaootilisest põgenemisest läbi teise maailmasõja lõpuheitlusest räsitud Ungari.

A-5 formaadis raamatuke on rahulikus, kiretus stiilis tagasivaade toimunule alates peategelase abiellumisest 27. märtsil 1944, neljandal sõja aastal, kuni sõja lõpuni. Segunevad kohad: Transilvaania, Ungari, Rumeenia; rahvused: juudid, katoliiklased ja kalvinistid; sõdurid: sakslased, venelased, rumeenlased, ungarlased. Ja üle kõige nälg, külm, täid, haigused, mustus ja vägivald, vägivald, vägivald.

Abielu on ebaõnnestunud, mees kohtleb armastavat naist külmalt ja tõrjuvalt, petab teda juba pulmareisi ajal ning nakatab suguhaigusse. Sõja lõpukuudel on peategelane Csakvaris, mis käis vene ja saksa vägede käest korduvalt läbi. Karta tuli mõlemaid, kuid jutustus sellest, mida tegid venelased naistega, on õõvastav. Grupivägistamise kohta kasutab kirjanik väljendit “viidi ära”, selgitab, kuidas toimub selgroomurdmine. Kõike seda kirjeldatakse eemalviibivalt, emotsioonitult, kuid lõppkokkuvõttes jääb üle üksnes imestada, kui tugev võib olla inimene, naine.

Ei ole kerge lugemine, kuid köitev.