Mulisevad kartulid

Raamatust leiame viisteist vaimukat lugu, mille peategelasteks on tavaliste inimeste kõrval väga ebatavalised tegelased. Kirjaniku kujutlusvõime on ellu äratanud uue ja vana võitluses rivaalitsevad kellad, ukse, kes solvub, kui teda aupaklikult ei kohelda ning kogumikule nime andnud tujukad kartulid. Talvisel ajal sekeldavad raamatus musta habemega jõuluvana, lumepallid ja -memmed.

Puhtusel on lugudes tähtis koht. Pesemise positiivsest mõjust on juttu mitmes loos – räpast saavad lahti poiss Aron, hirmuäratav must põrsas ning tolmune lehm. Nende elu muudavad hoopis rõõmsamaks tavaline vanniskäik ja vastutulelik vihmapilv.

Hiirte, lehmade, karu ning mesilaste kõrval tegutseb ühes jutus isevärki kangelane – Vetevana. Inimestele muidugi ei mahu kuidagi pähe, et keegi võiks harrastada erilisi eluviise.

Lisaks, kui keegi veel ei teadnud, siis lugedes selgub, et vihma tekitamiseks on olemas tabletid ja päikesetõusuks nupp.

Leidlikud lood meeldivad ühtviisi lastele kui ka täiskasvanuile. Sarnaselt autori eelmisele raamatule „Kommikoletis“, on sellegi vahvasti illustreerinud Marja-Liisa Plats.

Mõned jutud on juba ilmunud ajakirjas „Täheke“, mõned õhtujuttudena kuulatavad ERR arhiivis.