Tagurpidi jõgi. I, Tomek

Tomek on elanud kogu elu ühes külas ja töötanud samas vürtspoes. Poiss tunnistab endale tasapisi, et sooviks maailmas ringi rännata. Poisi rännukihi äratab aga korralikult üks tüdruk, kes tema poodi siseneb ning erinevaid asju küsib. Lõpuks uurib tüdruk, kas Tomekil leidub poes Qjari jõe vett. Sellisest veest pole poiss enne kuulnud, kuid just see viib ta otsuseni tüdrukule järgneda, et koos müstilist vedelikku otsida. Teekonnal satub Tomek kokku huvitavate tegelastega, satub muuhulgas Unustuse metsa, Lõhnameistrite külla ja merereisile. Ta avastab endas julguse alati edasi minna, et jõuda soovitud eesmärgini.

Autor on käesolevas raamatus loonud imelise ja õrna muinasjutulise maailma. Üllatuslikult avastasin, et siin raamatus on kõik tegelased positiivsed ega leidu selget pahalast. See on tore vaheldus pidevale lihtsustatud hea-paha vastandusele. „Tagurpidi jõgi“ osutub lehekülgede poolest õhukeseks romaaniks, aga sündmustik on aeglane, kohati isegi unelev. Seega ei pruugi see raamat kindlasti igaühele sobida. Samas kui otsitakse teistsuguses stiilis kirjutatud lugu, siis see on ideaalne väike Prantsuse laste romaan.

Selles romaanis kujutatud maailmas tahaks elada nii lapsed kui täiskasvanud, seega hoolimata aeglasest sündmustikust oli raske raamatut kinni panna.