Hilja novembris

“Hilja novembris” on Muumide sarja kuuluv raamat ning nendest üks kõige omanäolisemaid. Nimelt ei puutu me terve raamatu vältel muumiperega üldse kokku! Perekond on hoopis ära sõitnud ja nende maja tühi. Mitmesugused tegelased on tahtnud neile külla tulla, kuid leides eest tühja maja, ei oska nad midagi peale hakata ja otsustavad end pere äraolekul majas sisse seada.

“Hilja novembris” on peetud muumisarja üheks süngemaks ja nukramaks raamatuks. Käes on hilissügis, valitseb mõtlik meeleolu. Tove Jansson kirjutas selle raamatu pärast oma ema surma ja eks seetõttu on arusaadav, et tegu pole just lõbusa teosega. Siiski ei saa öelda, et tegemist oleks kurva raamatuga – Muumimajja saabunud tegelased saavad omavahel kõik üsna kenasti läbi ja veedavad mõnusalt aega, lõpuks lähevad laiali. Ainult pumps Toft jääb veel perekonna saabumist ootama.

Tove Janssoni raamatuid on alati nauditav lugeda, eriti neid, mis kuuluvad muumide sarja. Need on imeliselt kirjutatud, voolava ja ladusa tekstiga, piisavalt on ka toredat huumorit ja huvitavaid mõtteteri-tähelepanekuid.

“Ja mõelda vaid, et on olemas silmad, millega vaadata,” mõtles Filifjonka, “ja kuidas üleüldse nii juhtub, et nendega saab näha …?” (lk 23)

“Niisuguseid on palju, kelle nimed haihtuvad niipea, kui neid on tutvustatud. Nad tulevad pühapäeviti ja röögivad sulle kõrva viisakaid küsimusi, sest neile ei jää kunagi meelde, et sa pole kurt. Nad üritavad rääkida võimalikult lihtsalt, et oleks selge, millest jutt käib. Siis soovivad nad head ööd, lähevad koju ja tantsivad ning trallitavad seal hommikuni välja. Neid kutsutakse sugulasteks.” (lk 42-43)

“Hilja novembris” ilmus originaalis 1970. aastal ja tegemist on üheksanda ning ühtlasi viimase muumisarja raamatuga. Eesti keeles on see varasemalt ilmunud 1995. a kirjastuselt Tiritamm Elo Raukase tõlkes.

Tove Janssoni muumiraamatuid soovitab ka Eesti Lastekirjanduse Keskus.