Härrasmees Moskvas

“Härrasmees Moskvas” räägib noorest krahvist Aleksander Rostovist, kes 1922. aasta Moskvas mõistetakse süüdi selles, et ta on aristokraat. See ongi ainus, milles seisneb tema süü! Mees määratakse eluks ajaks elama suurejoonelisse hotelli Metropol. Kui ta sealt peaks jalagagi välja astuma, lastakse ta maha. Kogu romaan jutustabki tema eluaastatest seal hotellis, kuidas ja kellega ta seal sõbrunes, millist tegevust endale leidis, millega oma päevi sisustas. Üllatav ja meeldiv oli lugeda, kuidas ta kõigele vaatamata suutis säilitada positiivsust, jääda alati väärikaks ja inimlikuks. Ja ta suutis seal isolatsioonis leida endale häid sõpru ja lõpuks isegi väga lähedaseks kujunenud inimesi.

Huvitav on raamatu juures ka see, et tegemist on ameerika päritolu autoriga, kes ometi suutis vene olustikku ja tolleaegseid ajaloosündmusi kujutada vägagi veenvalt. Kui ei oleks teadnud, võinuks vabalt arvata, et autor on vene rahvusest.

See romaan ei ole väga kiire ega lihtne lugemine, pigem niisugune, mille jaoks tuleks võtta aega, et rahulikult sellesse süveneda ning nautida autori meisterlikku väljendusviisi. Samas jagub ka põnevust, lugedes igav ei hakanud küll kordagi. Raamat on ka väga hästi tõlgitud. Lõpp on pisut üllatav ja ootamatu, aga mulle isiklikult meeldis väga. Väga meeldiv on ka raamatut läbiv soe huumor. Üldiselt on tegemist sellise raamatuga, mis jätab pärast lugemist hea tunde. Sellise, et häid ja toredaid inimesi ikka jagub meie ümber.