Augustas päästab maailma

Neljandas klassis käiv Augustas on nagu üks tavapärane 10-aastane poiss ikka – talle meeldib telekamänge mängida, sõpradega palli taguda, tõuksiga trikke teha ning enda pesemisest kõrvale hiilida…erinevalt oma vanemast õest Annabelist, kelle järgi tuleb perel tihti hommikuti vannitoa järjekorras oodata. Augustasel on ka temavanune kirjasõber Madeleine, kes elab Prantsusmaal Pariisis. Poisil on Madeleinega palju ühist, neile mõlemale meeldivad koerad, pistaatsiajäätis ja filmisari „Tähesõjad“.

Ühel päikeselisel oktoobrikuisel päeval üritab Augustas aga võimalikult ruttu loodusõpetuse kodutöö valmis saada, et sõpradega jalgpalli mängima minna. Ta peab õpetaja Kertu antud maailma kontuurkaardile märkima suurimad ookeanid ja mered, kõrgeimad mäetipud ja tegevvulkaanid. Tunnis nimelt selgus, vähemalt õpetaja sõnul, et õpilased ei oska oma koduplaneedil orienteeruda. Tädi Martalt laenatud rasvaplekke täis atlase abil ei täida Augustas kontuurkaarti aga just kõige suurema hoolega ning „kaart meenutab oma suvaliste laikudega pigem lehma kui meie koduplaneeti“ (lk 21).

Järgneval hommikul tabab Augustase kirjasõpra Madeleine’i, kes on õega Dijoni linnas oma tädil ja onul külas, täielik üllatus. Tavapäraste lilleliste põiktänavate asemel vaatab vastu lõputu lumeväli koos kaugemal paistvate mäehiiglastega. Meeletult külm on muidugi ka. Näib, et mingil kohutaval kombel on Alpid nende juurde sattunud. Uudised levivad kiiresti ning peagi saab ka Augustas klassikaaslastega teada, et mitmel pool mujalgi on mäed ja vulkaanid oma asukohti vahetanud. Augustas ise esialgu loomulikult ei taipa, et segi paisatud maailm on tegelikult tema hooletu kodutöö tulemus.

Kuna õpetaja Kertu viibib jalaluumurruga koolist eemal ning ei saa niipea Augustase kodutööd ka parandada, peab poiss ise mõistma, et ainult tema saab maailma päästa.

Raamat „Augustas päästab maailma“ on mõnusalt humoorikas lugemine nii väikestele kui ka suurtele ning eriti neile, kellele meeldivad põnevuslood, kaartide uurimine ja reisimine. Värvikas keelekasutus ning lühikesed peatükid haaravad lugeja koheselt endaga kaasa. Humoorika loo taga peitub aga vägagi õpetlik sõnum: asju tasub teha pühendumusega ning endast kõike andes, sest lohakusel ja viitsimatusel võivad olla ettenägematud tagajärjed.