Em

„Em“ on valus ja ilus teos Vietnami sõjast, vägivallast, ning õuduse keskel tärkavast ning kasvavast headusest ja armastusest. Näitlikustades tõe keerukust, mitmetahulisust, individuaalsust ja subjektiivsust, on tegelaste lood esitatud fragmentaarselt, või raamatu kaanekujundusest lähtuvalt, niidiotstena, mis ühel hetkel kokku seotakse. Tegelaste lugude vahele on põimitud autori kommentaare, mõtisklusi ning kultuuriajaloolist infot, mis loofragmentidele sügavama põhja annavad. 

Selles ajaloolistel sündmustel põhinevas teoses on stseene, mis on tõeliselt jõhkrad ja südantlõhestavad, niivõrd koledad, et õhtul lugedes ei tahtnud uni enam kuidagi tulla ning selle asemele tükkis hinge ahastus inimese võime üle olla nõnda ebainimlikult julm. Tundeid  kibestas veelgi enam raamatu algul kõlanud lausest arenenud tõdemus, et kui juba need lood südames pitsitama panevad, siis kogu tõde pannuks oma väljakannatamatuses hinge sootuks seisma. 

Sõja ja õuduse keskel on aga endale tee leidnud ka armastus. Erinevates vormides peegeldub see kõikide tegelaste liinides, pakkudes lootust ja lohutust. Lõpuks tähistabki raamatu pealkirjaks olev „Em“ autori sõnul ju vietnami keeles väikest venda või õde ning on homonüüm prantsuskeelse tegusõnaga, mis tähendab „armasta“. Vietnamlannast Mai, kes kahjustab kautšukipuudeistanduses puid, et puudest nõrguva „valge kulla“ voolu peatades oma kodumaa ärakasutamisele vastu hakata, armub prantsuse kolonialistist peremehesse. Amm, kes kasvatab rünnaku tagajärjel orvuks jäänud tüdrukut. Helikopteri piloot, kes annab endas ärganud inimlikkuse ajel elule võimaluse. Supijäänustest toituv väike tänavalaps Louis, kes võtab enda hoole alla pargipingi alla jäetud beebi, kannab teda riidenartsudega seotult seljas ja leiab talle öösel asemeks pappkasti. Kõigi nende tegelaste lood on esitatud sageli vaid lehekülg-kaks pikkade ja täpsete ent kaunis poeetilises stiilis kirjutatud niidiotstena, mis ühel hetkel ristuvad ja ühte seotuks saavad.

Lehekülgede arvult vaid 155 lehekülge pikk, on see raamat üks neist, mis ei vaja palju paberit, et palju öelda. Minu jaoks on igal juhul tegu sügavalt hinge riivanud ja paitanud teosega, mis jääb mind ilmselt veel pikaks ajaks kummitama. 

Raamatu autor Kim Thúy on 1968.aastal sündinud Vietnami päritolu Kanada kirjanik. Varasemalt on eesti keeles ilmunud tema debüütromaan „Ru“.