DEKA: ilmunud ja ilmumata luulet 1975–2007

Üks Eesti luule raudvarasse kuuluvaid autoreid, Doris Kareva, on koostanud luulekogu „DEKA”, näitamaks enda mitmekülgsust luuletajana ja kajastades loomingus ehedaid emotsioone, mis puudutavad lugeja hinge. Pealkirjale kohaselt koosneb raamat kümnest peatükist, mis väljendab erinevatel tasanditel armastust ning teatud määral ka melanhooliat, mida autor on erinevatel eluperioodidel tundnud.

Raamatus olev luule on kirjutatud selliselt, et see jätaks ruumi mitmekülgseks tõlgenduseks. Kareva üllatab ka oma keelekasutusega, mis annab tema luulele ja teosele elegantse tooni. See raamat sobib inimesele, kes otsib põhjust enda sügavate tunnete välja elamiseks. Tegemist on teosega, mis toimib kui katalüsaator kurbusest (või mõnest muust tundest) räsitud hingele.

„Luule kui valusõna, rohuleht haava pääl. Rahusa valgusena voolab sus salahääl ürgsel sõnatul kujul kõige kogetu all. Alles mõttejõu mõjul, saatuse tuletujul saab tast selge kristall.” (lk 189)